Vabadussõjas langenud saavad väärika puhkekoha ({{commentsTotal}})

Illustreeriv foto.
Illustreeriv foto. Autor/allikas: Toomas Huik/Eesti Meedia/Scanpix

Esimest korda taasiseseisvunud Eestis leiab juunis Võrumaal Krabi külas aset tseremoonia, kus maetakse ümber Vabadussõjas langenud sõdurid. Tervenisti kaks tükki.

1919. aasta kevadtalv. Vabadussõja rinne on jõudnud Võrumaa metsade vahele, kus eestlaste ja enamlaste väed on on suhteliselt tasavägised. Väsinud ja vahetusteta isikukoosseis kannatab külma, haiguste ja vähese motivatsiooni käes. Ka ohvitserid on kurnatud.

Kahuritules hukkunud või haavatuna maha jäänud, keda taganemise ajal kaaslased ei saanud kaasa võtta, maetakse kohalike elanike poolt lahingutegevuse vaheaegadel.

Kuigi enamus langenuid viidi lahinguväljalt kodukalmistutele või lähimate linnade sõjaväelaste matmispaikadesse, jäävad mõned mehed Lõuna-Eesti lahingutandrile puhkama.

Just selline nägemus on Eesti Sõjamuuseumi arheoloogil Arnold Undil sellest, kuidas tundmatud sõdurid Krabi küla lähistele metsa said.

Juuni keskel toimuval pidulikul tseremoonial maetakse ümber kaks vabadussõdalast, kes küla lähistele olid maha jäetud.

Ümbermatmise ühe korraldaja, Kaitseliidu Võrumaa maleva vabatahtliku instruktori Anu Jõgeva sõnul loodeti alguses ümber matta ka kolmas sõdur, kes natuke kaugemal Mõniste lähedal metsavaiba all puhkab. Kuigi umbkaudne koht, kus ta paikneb, on küll teada, ei suutnud Jõgeva teda siiski koos Undiga veel leida. Oma töö tegi ka kehv pinnas.

Kuigi otseselt pole sõdur Krabi meestega seotud, on ta Undi sõnul siiski sama aja lahingutes metsa jäetud. Mehe leidmine on aga keerukam. "Selle kohta on lihtsalt üks ajaleheteade 1939. aastast ja ühe kohaliku inimese juhatus, et siin sellel alal. Võib-olla me leiame, aga võib-olla me ei leia," ütles ta.

Kahe ülejäänud mehega läks aga paremini. Jõgeva tõdes, et nende hauad olid lähikondsetele juba ammu teada olnud, isegi ristid, üks puidust ja teine metallist, olid neile püstitatud.

Kiriklikku matmistseremooniat polnud nad aga saanud. Ei saa ka praegu. "Mets on olnud nende kirik juba 100 aastat," ütles Jõgeva.

Kuigi plaan neid korralikul kombel ümber matta oli juba kaua haudunud, jõuti selleni aga alles nüüd, kus metsaraie nende puhkekohti ähvardas.

Seda, kellega sõdurite näol tegu on, ei oska Jõgeva ega Unt veel öelda. Undi sõnul on vara öelda sedagi, kas nad üldse saavad tuvastatud. Lootust samas on. Ideesid, kellega tegu võiks olla, on ka. "On mitmeid nimesid, millega töötada, aga need on meil nii-öelda töövariandid," lausus Unt.

Sõdurite tuvastamiseks on tegemisel DNA-analüüs, mida võrreldakse võimalikelt sugulastelt saadud proovidega. Vastuseid ei ole siiski veel tulnud, neid alles oodatakse Austriast.

Arnold Unt on üks väheseid inimesi Eestis, kellele on kaitseministeerium andnud õiguse sõjahaudasid lahti kaevata, kui välja jätta need mõned, kes veel Saksa sõjahaudadega tegelevad.

Undi sõnul on see esimene kord, kui taasiseseisvunud Eestis maetakse ümber vabadussõjas hukkunuid. "Neid on küll Põhja-Lätis ümber maetud siin viimase viie aasta jooksul, aga Eesti vabariigis, pärast taasiseseisvumist mina küll ei tea ühtegi juhtu," ütles ta.

Varem on kõik teised ümbermatmised olnud seotud pigem teise maailmasõjaga.

Palju midagi erinevat selles teise maailmasõja ümbermatmistega võrreldes Undi sõnul ei ole. "Kaugem aeg, see vahe on. Puhttehniliselt midagi erinevat pole," lausus ta.

Kindlat numbrit, kui palju võiks veel olla neid vabadussõdalasi, kes ootaksid ümbermatmist, Unt öelda ei osanud. "Neid, kellel on selline kurb saatus olnud, on küllaltki vähe."

Ümbermatmistseremoonia leiab Krabi külas aset 16. juunil.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: