Eestis on tuhandeid maaomanikke, kelle maal on kas elektriliinid, sidekaablid või mõned muud tehnorajatised. Maaomanik ei saa reeglina näiteks elektriliini kaitsevööndis teenida metsamüügist tulu ega kasutada seda maad ka põllumaana või muul viisil. Nii on seadused ette näinud talle kompensatsiooni. Rohkem kui kahe aasta eest leidis riigikohus, et riiklikud regulatsioonid talumistasu arvutamiseks on maaomanike suhtes ebaõiglased ja talumistasu peaks olema suurem, vahendasid ERRi raadiouudised.

Paraku pole riik suutnud siiani välja töötada uut regulatsiooni, mis oleks õiglasem ja maaomanike huvides.

Eesti suurim talumistasude maksja on AS Elektrilevi, mille maateenuste juht Kristi Vaks ütles, et siiani makstakse talumistasu sisuliselt vana regulatsiooni alusel, ent seda metoodikat on võrguettevõtjad ise veidi täiustanud. Kristi Vaksi hinnangul pole see aga väga hea, et iga võrguettevõtja iseseisvalt asub talumistasu suurust määrama.

"Võrguettevõtjad ongi sellega väga hädas - me oleme korduvalt pöördunud justiitsministeeriumi poole palve või küsimusega, kui kaugel on uue talumistasu metoodika koostamine, kuid paraku oleme siiani saanud vastuseks, et iga võrguettevõte võiks ise selle metoodika välja töötada. Võrguettevõtjad aga näevad, et see ei oleks kindlasti õiglane, sest see ei kohtleks meie kliente õiglaselt - mastaabid on erinevad, asukohad, mille eest me mida maksma peame on erinevad jne. Sellepärast ainuke õiglane süsteem, mis kehtiks kõigi võrguettevõtete jaoks saaks olla selline, mille on välja töötanud riik ning millel oleks seaduslik alus ja seaduslik jõud," rääkis Vaks.

Ühesõnaga loodab riik, et ettevõtjad lahendavad oma liinide ja rajatiste osas maaomanikega tasude suuruse kokkuleppimise ise, võrguettevõtjad tahavad aga, et riik ütleks, mis on õiglane.

Tuhanded maaomanikud üle Eesti on selle vaidluse ajal olukorras, kus iga-aastane maamaks on suurem kui näiteks õhuliini talumiste eest saadav tasu. Kuna tasu on reeglina mõnekümne sendi või paari euro suurune, siis seda ei vaevuta reeglina isegi võrguettevõttelt küsima. Kuid küsijaid siiski on.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi sõnul ei oma riik praegu head ülevaadet sellest, kus tehnorajatised ja -võrgud asuvad.

"Me tegeleme selle probleemiga, aga siin on üks suur mure - riik teab küll seda, millised maatükid on olemas, sest maakatastris on olemas kõikide maatükkide kohta andmed, aga me ei tea, millised võrgud neil maatükkidel asuvad. Meil puudub ühtne informatsioon nende tehnovõrkude asukohtade kohta. Selleks, et riik saaks uue metoodika kehtestada, peaks riik kõigepealt koguma selle informatsiooni kokku," ütles Härmand.