Laevast, mis valmis 1980. aastal ja sai rohkem kui 10 aastat pärast valmimist nimeks Estonia, on säilinud vaid üksikud videokaadrid. 27. septembril 20 aastat tagasi väljus Estonia sadamast kell 19.15, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõusis tuul ja keskööks, kui alus avamerele jõudis, oli torm päris tugev. Pärast kella 1 oli autotekilt kuulda lööke ja autotekile hakkas rambi tagant tulvama vett. Enne 1.30 võttis Viking Mariella vastu Estonia esimese hädakutsungi ja mõni minut hiljem kordas Estonia hädakutset.

Sellest, mis laeval edasi juhtus, sai täpsemalt teada siis, kui esimesed pääsenud koju jõudsid.

Päästetöid korraldas Soome ning rootslased olid kopteritega abis. Kes pääses ja kes mitte oli küsimus, mis tõi laeval olnud inimeste lähedased sadamasse. Segadus nimekirjadega oli suur.

Oli reisijaid, kes olid pileti kellelegi teisele müünud ja oli neid, kes olid ostnud küll kruiisi Rootsist Eestisse, kuid laevale enam ei läinud. Pääsenute nimekirju koostati haiglates ja nimed kas kattusid või olid kirjutatud vigadega. Inimesed ootasid teateid lähedaste saatusest tunde ja päevi.

Mis ikkagi juhtus ja miks juhtus - seda küsisid avalikkus ja ajakirjanikud, kes paljudest riikidest Eestisse saabusid. Valitsuskomisjoni liikmed suhtlesid kolleegidega Rootsist ja Soomest ning palusid oodata rahvusvahelise ja sõltumatu uurimiskomisjoni otsust.

"Tuult oli merel üle 22 meetri sekundis. Laine oli väga kõrge. Versioone on igasuguseid, mis võivad tekitada lihtsalt segadust," rääkis valitsuskomisjoni esimees Andi Meister 1994. aasta 28. septembril.

"Valu ei saa mõõta ega jagada, sest inimesele on antud üksainus süda," ütles toonane president Lennart Meri päev pärast õnnetust.