Estonialt pääsenud Rootsi parlamendisaadik: vrakki tuleks uuesti põhjalikult uurida ({{commentsTotal}})

Estonia parvlaev viis kaasa ka palju siiani teadmata vastuseid. Rootsis tegutseb 15 aastat Estonia hukku uuriv komisjon, mis koondab parlamendi liikmeid, eksperte ja lihtsalt huvilisi. Komisjoni parlamendisaadikutest liikmed otsivad praegu võimalusi, kuidas kaitsta Estonia vrakki sukeldujate eest. Samuti peavad nad oluliseks vraki uuesti uurimist.

Kent Härstedt, Rootsi parlamendi praegune saadik, pole hetkel meedia huviorbiidis mitte ainult seepärast, et ta on parlamendi Estonia hukku uuriva komisjoni liige, vaid ka seepärast, et ta ise elas Estonia huku üle. Toona 29-aastane noormees oli 28. septembril 1994. aastal tagasiteel ühelt koolituselt. Härsdtedti 23-liikmelisest seltskonnast pääses tol tormiööl lisaks temale elusana vaid üks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Härstedt usub jumalasse. Kuid ta tunnistas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et sel 20 aasta tagusel ööl lõi ka tema usk vankuma. "Öösel, kui enam hullemaks minna ei saanud, kui ma olin läbikülmunud, istusin vees ja inimesed surid ümberringi, hakkas taevast sadama rahet. Väikesed jäätükid kukkusid alla ja siis ma küsisin, et Jumal, miks sa mu siia jätsid?" rääkis ta.

Kent Härstedt sai tollest ööst elutarkuse, mida meeles pidada.

"Olin siis 29 aastat vana, keset surma ja hävingut, see olukord andis teadmise, et elu võib vägagi äkitselt otsa saada," ütles Estonialt pääsenu.

Ta kinnitas, et ta ei usu kõikvõimalikesse Estoniat hukutada võinud vandenõuteooriatesse, ent möönab, et vastuseta küsimusi on jätkuvalt palju. Seepärast jätkab tööd ka parlamendikomisjon.

"Selles asjas on endiselt palju küsitavat. Me pole rahul sellega, kuidas ametlik uurimine toimus. Kõigil kolmel riigil, kes komisjonis osalesid, olid oma huvid, kuid meie tahame rahvusvahelist sõltumatut uurimist," ütles Härstedt.

Miks ikkagi läks Estonia põhja kõigest poole tunniga, on küsimus, mis Härstedti eelkõige huvitab. Seepärast tuleks tema hinnangul Estoniat uuesti põhjalikult uurida, näiteks laeva igast küljest filmida.

Tõsiasi, et Rootsi valitsus soovis üsna pea pärast katastroofi hauarahu ettekäändel Estonia vrakki betooni alla matta, tekitab Härstedtis siiani hämmeldust.

"Olen siiani seda meelt, et see oli vastik ja kohutav mõte. Ma ei saa sellest aru! Ma pole kuulnud ajaloos ühestki laevavrakist, mis oleks betooni alla maetud. Ei iial!" rääkis ta emotsionaalselt.

Tema sõnul tõuseb Estonia kindlasti ühel päeval pinnale. Sedavõrd veendunult räägib Härstedt seepärast, et tema väitel käivad hobisukeldujad juba praegu 80 meetri sügavusel lebava Estonia vraki juures. Hobisukeldujana pole enda väitel 40-45-meetrisele sügavusele minek temalegi probleem, profid käivat aga saja meetri sügavusel.

"Nagu me teame, Estonia juurde juba sukeldutakse, kuid me ei taha, et Estoniast saaks turismisihtkoht," ütles Härstedt.

Tema sõnul otsib ta tõde. "Mul pole ühtegi konspiratsioonimõtet, kuid ma usun, et me võlgneme nendele inimestele, kes hukkusid, nende sugulastele ja neile, kes olid selle õnnetusega seotud, oma jõupingutused selgitamaks välja, mis juhtus M/S Estoniaga. Usun, et omal moel saaksime me niimoodi haavu ravida," sõnas ta.

Toimetaja: Maarja Roon



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: