Toomas Alatalu: Moskva panustab Moldova poliitmängus kompartei asemel sotsialistidele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Alatalu
Toomas Alatalu

Pole olnud raske märgata, et Lääne suurriikide pealinnades on järsku hakatud muretsema Moldova pärast. Samas pole ka just igapäevane uudis see, et maailmakuulus iluuisutaja Irina Rodnina jätab järsku ära oma sõidu Gagauzia ehk Moldova koosseisu kuuluva pisikese autonoomse piirkonna pealinna.

Teeb ta seda poliitilistel põhjustel, sest Rodnina on Vene riigiduuma saadikuna silma paistnud Kremli suuvoodrina ja tema viibimine pealinnas Comratis oleks kindlasti andnud plusspunkte Irina Vlahile, kelle võitu pühapäeval toimuval Gagauzia juhi ehk başkani valimistel Moskva avalikult ootab. Kohe nii ootab, et 41-aastast iludust ja juristi on kahel viimasel kuul ehk siis valimiskampaania käigus näidatud mitu korda Moskvas – algul riigiduuma esimehele Sergei Narõškinile, siis föderatsiooninõukogu esimehele Valentina Matvijenkole.

Moldova parlamendi sotsialistide fraktsiooni liikmena käis Vlah ka riigiduumas, kus sotsialistid kuulutati avalikult Venemaa „strateegiliseks partneriks Moldovas“.

Moskva sihipärane toimetamine „Venemaa eesliinidel“ (Russkije rubeži) ehk siis geopoliitiliselt olulistel impeeriumi äärealadel, kuhu erinevatel aegadel olid organiseeritud korras (ametlikult lojaalse elanikkonna tekitamise sildi all) asunud elama venelased, algas veel nõukogude võimu viimastel aastatel. Meilgi korralikku segadust tekitanud interliikumiste vormis.

Neist piirkondadest üks omapärasematest oli ja on 2000 ruutkilomeetri suurune Gagauzia Moldova lõunaosas, mille 160000st elanikust on üle 80% türklased, kes võtsid vastu ristiusu, ülejäänud on enamuses venelased, elanikke ühendavateks teguriteks aga on vene õigeusk ja truudus Moskvale.

Vene ja Ottomani impeeriumite omavahelise mõõduvõtmise aegadest peale on seal abi kohaliku, moldovalaste-rumeenlaste võimu vastu ikka otsitud kaugelt. Varem ka Istanbulist. Väikesearvulisusest hoolimata aetakse oma asja temperamentselt ja pärast Moskva toetamist augustis 1990, märtsis 1991 ja augustiputši toetamist 1991. aastal kuulutati end Moldovast lahkulöönuks (19.08.1991) enne, kui seda tegi (2.09.1991) kurikuulus Transnistria (Pridnestrovje). Erinevalt viimasest Gagauzias verd ei valatud ja on siiani elatud 23. detsembril 1994 Moldova keskvalitsuselt saadud autonoomia tingimustes.

Kui aga Moldova koos Ukrainaga hakkas liikuma otsustavalt Euroopa Liidu suunas, läks Gagauzias samuti mölluks. Seda kahtlaselt paralleelselt Vene-meelsete tegevusega Ukrainas. Samal päeval, kui kõik Ukraina Vene-meelsed saadikud kogunesid Harkivis (22. veebruaril 2014) toimus samasugune üritus Comratis. Sellele oli eelnenud kohalik referendum, millel 97% toetas seisukohta „Ei Euroopa Liidule, jah – Tolliliidule“.

22. märtsil toimuvatel başkani valimistel on see ka Irina Vlahi, ekskommunisti ja tänase sotsialisti loosung. Koos lausega „Gagauziast saab Venemaa peamine kaubanduspartner Moldovas“, mida kinnitavad tuhanded fotod Vlahist Venemaa juhtnägude kõrval.

Gagauzia Euroopa-suunalisi poliitikuid juhib endine Comrati linnapea Nicolae Dudoglo, valimisvõitlust peavad ka endine (1999-2002) başkan Dumitru Croitor, praeguse başkani Mihai Formuzali soosik, endine KGB töötaja Valery Yanioglo ja veel kuus tegelast, kelle võimalused kahvatuvad Moskva erakordse pressingu kõrval.

30. novembril 2014 toimusid Moldovas järjekordsed erakorralised parlamendivalimised, millel Kreml esmakordselt panustas mitte komparteile (selle liider Vladimir Voronin oli aastatel 2001-2009 Moldova president), vaid värskelt tekkinud sotsialistlikule parteile, mille juht Igor Dodon sai 3. novembril 2014 audientsi Putinilt. Kohe pärast seda anti 240000-le Venemaal töötavate moldovalasele õigus tagasipöördumiseks Venemaale – õigus, mis muudelt välistöölistelt oli ära võetud. Sõnum mõistagi selge – käi kodus, hääleta nagu vaja ja saad tulla tagasi.

Läks siiski nii, et kolm Euroopa Liidu meelset parteid kogusid 55 kohta 101-liikmelises parlamendis, ent ilmnes ootamatu suutmatus kokku leppida korruptsioonivastases võitluses ja maksudes. Sestap suudeti uue parlamendi esimees valida alles 23. jaanuaril. 12. veebruaril hääletati uuesti ametisse senist peaministrit Yurie Leanket, ent too lihtsalt põrutati läbi. 10 päeva hiljem sai vähemusvalitsuse juhiks ärimees Chyril Gaburia ja kuna üks EL meelsetest erakondadest läks opositsiooni, sõltub EL meelse valitsuse püsimine kompartei hoiakust.

Pretsendenditu seis, ent kui meenutada, et Putinil eelistas uue tööriistana Moldovas sotsialiste (25 kohta parlamendis), siis on kommunistide fraktsioon parlamendis (21 liiget) vähemalt praegu valmis riigi Euroopa Liitu viima.

Tegelikult käib Moldova poliitikas juba pikka aega üksnes kõrgetasemeline mäng – otsused Rodnina ja ka teiste riigiduuma liikmete ning Venemaa ajakirjanike mittelubamisest riiki avalikustusid presidendi kantselei vahendusel. Moldova välisministeerium aga süüdistab ikka ja jälle Venemaa suursaadikut Farit Muhhametšinit sekkumises Moldova siseasjadesse.

Tegu on Tatarstanist pärit mehega, kes tõusis oma koduvabariigis siseministeeriumi töötajast asepeaministriks, oli aastatel 2003-2008 Venemaa suursaadik Uzbekistanis ja vaid tema selle aja meenutamine teebki täna paljud ärevaks. 2005. aastal puhkesid rahutused Andijonis, mis tõi kaasa suhete halvenemise naabritega ja Uzbekistani ootamatu lahkumise GUAMist (oli seal aastast 1999 koos Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldovaga) ning varasema koostöö taastamise Moskvaga.

Aastatel 2008-2012 töötas ta Rossotrudnitšestvos, mille abil Kremli suunab välismaal elavate kaasmaalaste tegevust. Aprillis 2012 määrati Muhhametšin suursaadikuks Moldovasse. Tuli kohale ja algasid mainitud poliitilised üllatused. Irina Vlahiga tehtav aga ületab selgelt kõik senised Putini administratsiooni katsed kedagi kusagil võimule panna.

Kui Vlahi upitamiseks suhteliselt tagasihoidlikule kohale on nii palju ette võetud, siis on mängus midagi enamat. Juunis aga toimuvad Moldovas kohalikud valimised, valitakse ka Chisinau linnapea ja kui nendel valimistel peaks edu saatma sotsialiste, siis miks mitte välistada praeguse, kummalise toetusega vähemusvalitsuse kukkumist ja asendamist.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: