Anto Veldre: tagauksed mõjuksid rängalt Eesti e-süsteemide usaldusväärsusele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: AP/Scanpix

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) infoturbeekspert Anto Veldre usub, et Europolis küpsev plaan jätta virtuaalsetesse salastamissüsteemidesse varjatud juurdepääsuteid ehk nn tagauksi võib mõjuda rängalt Eesti e-süsteemide usaldusväärsusele.

Tagauste eesmärgiks oleks muuta julgeolekuasutuste töö kuritegude avastamisel efektiivsemaks. Eestist puudutaks taoline muudatus ID-kaardi seonduvaid turvasüsteeme, sest praegu on paljude muude funktsioonide kõrval võimalik isikut tõendava kiipkaardiga krüpteerida isiklikku kirjavahetust.

RIA infoturbeeksperdi Anto Veldre sõnul on Eesti sattunud sellise probleemiasetuse otsa, kuna on e-riigi arendamisega teistest riikidest lihtsalt ees. "Teistel riikidel probleeme ei saa tekkida, sest neil ei ole lihtsalt sellist süsteemi," selgitas Veldre Vikerraadio saates "Uudis+".

Krüpteeritud andmebaasidele tagauste loomise idee ei ole uus. Veldre tõi näiteks 1993. aasta, kui Ühendriikides prooviti juurutada nii nimetatud "clipperi kiipi", mis oleks pidanud minema igasse sideseadmesse ja vajadusel oleksid saanud julgeolekuasutused saanud inimeste kõnesid pealt kuulata.

"Ühiskonnale ei meeldinud see mõte ning projekt suri kolm aastat pärast loomist välja," rääkis Veldre. Tema hinnangul näevad suurriigid tagauste loomises lihtsat võimalust, kuidas läbi viia jälitustegevust, et ära hoida kuritegelikke plaane.

Viimastel Briti valimistel lubas konservatiivide esinumber keelustada otspunktide vahelise krüptograafia ehk täpselt selle, mida suudab teha Eesti ID-kaardi süsteem - võimaldada krüpteeritud suhtlust kahe ID-kaardi omaniku vahel. Veldre sõnul on antud küsimuses tekkinud kahe erineva maailmavaate kokkupõrge.

"Probleem on selles, et meie ID-kaart ja selle maine on tugevalt seotud turvalisuse ning usaldusväärsusega. Samuti reklaamime oma edulugu ja uusi teenuseid nagu näiteks e-residentsus ning teistel riikidel pole sinna kõrvale midagi pakkuda, mis tähendab, et nad ei ole ohustsenaariumeid läbi töötanud," selgitas Veldre.

Veldre sõnul ei saa e-ökosüsteemi puhul ei saa riik eristada eraldi usaldustasemeid, mida ta teatud tüüpi andmevahetusele seab. Infoturbeekspert arvas, et kui Euroopa Liidust tuleks direktiiv, mis kohustab riiki looma ID-kaardi süsteemile tagaukse, kaotaksid e-teenused palju kasutajaid, sest neil kaoks usaldus ja turvatunne.

"Oleme oma tuleviku ja eduloo selgelt sidunud e-riigi ning ID-kaardiga aga kui inimesed hakkavad e-teenuseid vähem kasutama, siis ei ole raha enam füüsiliste kontorite pidamiseks, mille tagajärel langeks avaliku teenuse maht ja kvaliteet," arvas Veldre, kes lisas, et tagauste sisse seadmisega kannataks ka kodanike usaldus riigi vastu.

Anto Veldre nõustus peaminister Taavi Rõivas sõnadega, kes ütles, et leitagu antud probleemi lahendamiseks teised võimalused. "Me ei tohi antud survele järele anda," sõnas Veldre.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: