Eesti ülikoolid soovivad pakkuda rohkem tasulisi õppekohti
Eesti kõrgkoolide arvates tõrjutakse ainult tasuta õppekohti pakkudes põhjendamatult inimesi hariduse juurest eemale. Seetõttu tuleks ülikoolide hinnangul kõrgharidussüsteemi tagasi tuua rohkem eraraha, kuid haridusministeerium reeglite muutmisega ei kiirusta.
Kui mõne aasta eest otsustas riik üle minna tasuta kõrghariduse mudelile, lõpetasid ülikoolid enamusel õppekavadel õhtuse ja kaugõppe pakkumise.
Tartu ülikoolis on vaid kaks majanduse õppekava, kus riik on koguni lubanud õpet korraldada osakoormusega ning küsida selle eest ka raha vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ütles, et Tartu ülikooli soov oleks selliseid erandeid riigilt juurde saada ja harida nii rohkemaid inimesi. "Ülikoolid on huvitatud sellest, et kõik potentsiaalsed üliõpilased saaksid õppida sellises tempos ja vormis nagu neile kohasem on," ütles Hallik, kes leidis, et ühe raha eest ei saa teha kahte tööd.
Halliku sõnul oleks Tartu ülikoolil huvi avada tasulisi osakoormusega õppekavasid sotsiaalteaduste valdkonnas ja õigusteaduses.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et kahaneva tudengkonna tingimustes on paratamatu, et riik peaks lõdvendama raha küsimise reegleid.
"Need üliõpilaste arvud, kes meilt välja lähevad, ei rahulda Eesti majandust," leidis Klaassen. Tema hinnangul peaksid väga paljud inimesed muutma eriala või saama täiendkoolitust. "Selle jaoks täna vahendeid ei ole," tunnistas Klaassen.
Valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et suurendatakse eraraha kasutamist hariduses. Selle raames on haridusministeerium läbi viimas analüüsi, kuidas seda teha kõrghariduses.
Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et praegu ei kiirustata reegleid lõdvendama. "Taseme õppe juures on praegu ka võimalik raha küsida päris mitme puhul," ütles Reimand. Tasulist õpet võib asekantsleri sõnul pakkuda, kui õppekava on võõrkeelne, üliõpilased õppekava piisavas mahus täitmata või üliõpilane õpib lühikese ajaperioodi jooksul mitmendat korda.
"Niiet praegu saab raha küsida ja küsitakse ka," selgitas Reimand, kuid lisas, et hetkel ei ole plaanis tasuta kõrghariduse tasemeõppe tingimusi väga muuta.
Toimetaja: Allan Rajavee