Eesti Pank tegi kolmapäevasel maksekeskkonna foorumil ettepaneku arutada, kas oleks mõistlik tulevikus hakata kassades ostukorvi lõpphinda ümardama üles ja alla lähema viie sendini, et vähendada ühe- ja kahesendiste müntide kasutamist Eestis.

"Eesti Pangast läheb igal aastal välja keskmiselt kahe veoauto koorma jagu ühe- ja kahesendiseid münte, mis kauplustes jagatakse inimestele vahetusrahaks ja mida edaspidi kasutatakse väga vähe. Keskpanga ettepanek on arutada, kas ringluses võiks olla vähem neid sente, mida inimesed kasutavad väga harva," ütles keskpanga asepresident Madis Müller.

Maksta saaks ka edaspidi ühe- ja kahesendistega, kuid kassas tagasi neid ostjale enam ei antaks.

Keskpanga hinnangul tasuks lõpphinda ümardada ainult sularahas maksmisel ja kaardimakse puhul saaks ostja jätkuvalt maksta täpse hinna.

Kaupmeeste jaoks tähendaks ümardamine, et kassades tuleb ühekordselt uuendada tarkvara.

Samas oleks Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul ümardamine laiemas plaanis hea nii kaupmeestele kui tarbijatele. "Kaupluste töötajad peaksid kulutama vähem aega müntide lugemisele ning ettevõtted muudele sentidega seotud toimingutele. Tarbijad saavad täna vahetusrahana poodidest ühe- ja kahesendiseid, kuid maksavad nendega ise väga harva. Väikesed sendid jäävad enamasti kusagile ripakile, sest paljud inimesed peavad pisikesi münte tülikateks," ütles Peil.

Majandusministeeriumil ei ole veel selget seisukohta, kas ja millistel tingimustel nad selle ettepanekuga nõustuksid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on suhteliselt värske idee ja me oma majas ei ole saanud seda veel täpsemalt arutada. Kõige olulisem on selle protsessi juures, et sellega ei kaasneks tarbijale hinnatõusu ja et kauplejad ja tarbijad oleksid piisavalt pikalt protsessist ette informeeritud," ütles ministeeriumi asekantsler Kristi Talving.

Millal uus kord võiks Eestis jõustuda, ei ole veel selge, kuid majandusministeerium toonitas, et sel aastal see kindlasti ei juhtu.

Värskete arvamusuuringute kohaselt toetab üle poole Eesti inimestest ümardamisreegli rakendamist. Mullu septembris tehtud finantskäitumise uuringus toetas ümardamist 57 protsenti Eesti inimestest, 33 protsenti ei toetanud ja 10 protsenti ei osanud öelda.

Euroalal pole leitud üksmeelt ümardamisreegli rakendamisel. Euroopa Komisjon ei soovita ümardamisreeglit rakendada, kui elanikud riigis seda ei toeta.

Euroalal on ühe- ja kahesendiste ümardamisreeglid kasutusele võtnud viis riiki: Soome, Holland, Belgia, Iirimaa ja sellest aastast ka Itaalia. Soome, Hollandi, Belgia ja Iiri kogemus näitab, et hinnad ümardamisega ei tõusnud. Kõigis viies riigis on praegu ümardamise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Järgmise sammuna plaanib Eesti Pank koguda erinevatelt huvigruppidelt tagasisidet ümardamisreegli ettepaneku kohta.