„Eesti on õigusriik, kus kõigi inimeste õigused on kaitstud sõltumata nende soost, rahvusest, rahvuskultuurilisest või religioossest taustast. Islamiusulistel naistel, nagu kõigil teistelgi Eesti pinnal viibivatel inimestel, on õigus väljendada oma usulisi veendumusi ning elada ja riietuda vastavalt oma kultuuritavadele, ilma et riik nende veendumusvabadust või isikupuutumatust põhiseadusvastaselt piiraks,“ leidis Sepper.

„Vaevalt tahab valitsus hakata jõuga marginaliseerima rahvusvähemusest naisi, kelle positsioon Eesti ühiskonnas ja oma kogukonnas võib juba niigi kujuneda eelarvamuste või kultuuritraditsioonide tõttu allutatuks,“ arvas volinik.

Sepperi sõnul peaks valitsus pigem pingutama, et vaigistada viimastel kuudel tekkinud "ksenofoobseid mõtteavalduste torme", kuna tema hinnangul kahjustab see oluliselt inimeste rahumeelset läbisaamist ja vastastikkust austust. Sepper leiab, et praegu peaks rohkem kui kunagi varem töötama selle nimel, et Eestil oleks Euroopas ja maailmas inimõigusi austava ja avatud riigi maine ja teod.

Võrdõiguslikkuse volinik väitis, et Euroopas esineb usulise tähendusega peakatete avalikus ruumis või avalik-õiguslikes asutustest (nagu koolid) keelustamise küsimuses ka inimõiguste kaitsega tegelevate juristide hulgas arvamuste paljusus.

"Arutatakse, kas õiguskaitseorganite töö mugavamaks muutmise nimel on õige piirata individuaalset veendumus- ja väljendusvabadust," selgitas Sepper Euroopa praktikat.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna teatas täna, et soovib justiitsministeeriumilt analüüsi, kas ja kuidas oleks võimalik keelustada Eesti avalikus ruumis nägude katmine, viitega islamiusuliste naiste riietusele. Tsahknat toetas ka justiitsminister Urmas Reinsalu, kes leidis, et kaetud näoga riietus ei esinda euroopalikke traditsioone, mistõttu ei sobi siinsesse kultuuriruumi, samuti viitas ta julgeolekuriskile, kuivõrd kaetud nägu ei võimalda vajadusel tuvastada isikut.