Leht: Vene väed tungisid viimase 12 kuuga neljal korral Ukrainasse
Venemaa relvajõud on viimase 12 kuu jooksul tunginud neljal korral Ukraina territooriumile, rääkis Itaalia ajalehele Corriere della Sera Venemaa parlamendis töötav ning võimuparteiga Ühtne Venemaa seotud allikas, kellel on sõjaväe ladvikuga head sidemed.
Väljaanne kirjutab, et praegu võitleb Ida-Ukrainas valitsusvägede vastu 8000-9000 Venemaalt tulnud vabatahtlikku, kuid praegu Venemaa üksusi Ida-Ukrainas polevat.
Allikas rääkis ajalehele, et Vene väed on viimase aasta jooksul neljal korral Ukrainasse tunginud. Iga kord oli tegemist kindla eesmärgiga sõjaliste operatsioonidega, milles osales mitte üle 3000 erivägede võitleja (nn spetsnaz).
Esimene kord juhtus see 2014. aasta augustis Ilovaiskis, kus Ukraina armeed saatis võitluses separatistide vastu edu ning venelased otsustasid sekkuda.
Teine sissetung leidis aset mullu oktoobris, kuid siis Vene väed lahingusse ei astunud. Allika sõnul olevat olnud tegu preventiivse kohaloluga, et mitte võimaldada Ukraina vägedel separatistlikel territooriumidel toimuvaid "valimisi" takistada.
Tänavu jaanuaris said Vene väed taas käsu tungida üle piiri. See leidis aset ajal, mil Minskis arutati relvarahu sõlmimise võimalusi. "Me tahtsime hoida Debaltsevet ning see õnnestus, sundides Ukraina vägesid taganema," rääkis allikas.
Viimane kord olid Vene väed Ukrainas kõigest kuu aega tagasi, aga sedakorda nad lahingusse ei astunud. Allika sõnul oli Kiiev koondanud 90 000-mehelise väegrupeeringu ning valmis asuma pealetungile.
"Meil polnud valikut, aga meie kohalolekul oli ohjeldav mõju. Kantsler Angela Merkel mõjutas samuti Porošenkot [Ukraina president Petro Porošenko], veendes teda rünnakust loobuma, kuna see oleks põhjustanud arvukaid ohvreid," rääkis allikas.
Allika sõnul sõdib isehakanud Donetski rahvavabariigi ja Luganski rahvavabariigi aladel umbes 60 000 separatisti, kellest kaks kolmandikku on kohalikud. Umbes 10 000 on mujalt Ukrainast pärit isikud, samuti 9000 Vene vabatahtlikku.
Toimetaja: Sven Randlaid