Väljaande kinnitusel puudutab Komisjoni menetlus näiteks Saksamaad, Prantsusmaad, Austriat, Hispaaniat, Hollandit ja Ungarit. Kõiki riike ajaleht üles ei loetle, Soomet ei mainita, vahendas uusisuomi.fi.

Suurbritanniat, Iirimaad, ja Taanit teema ei puuduta, sest neil on Euroopa Liiduga eraldi lepingud.

Die Welt juhib tähelepanu, et Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas sellel teemal liikmesriike juba oma 9. septembril europarlamendi ees peetud kõnes. Ajalehe hinnangul oli Junckeri ähvardus menetlusi alustada "haruldane ja ründav".

"Kogu Euroopas kehtivad nüüd ühised normid selle kohta, kuidas varjupaigataotlejaid nende inimväärikust austades vastu võtta ja kuidas varjupaigataotlusi läbi vaadata, ning lisaks on meil ühised kriteeriumid, mille põhjal sõltumatud kohtusüsteemid otsustavad, kas inimesel on õigus rahvusvahelisele kaitsele või ei," rääkis Juncker oma kõnes.

"Need normid tuleb rakendada ja neist tuleb reaalselt kinni pidada, aga nagu me iga päev televiisorist näeme, ei ole seda seni veel tehtud. Enne suve algust pidi komisjon algatama esimesed 32 rikkumismenetlust, et meenutada liikmesriikidele nende varasemaid kokkuleppeid. Lähipäevil algatatakse teine rikkumismenetluste laine. Euroopa õigusakte tuleb kohaldada kõigis liikmesriikides – õigusriigi põhimõtetele rajatud liidus peab see olema enesestmõistetav," märkis ta 9. septembril.

Die Welti kinnitusel lähtutakse menetlustes kolmest direktiivist - 2011/95/EU, 2013/32/EU ja 2013/33/EU - mis on kõik seotud varjupaigapoliitika ühiste reeglitega.

BNS: menetlus puudutab ka Eestit

BNS-i andmetel saatis Euroopa Komisjon Eestile kaks märgukirja, mis puudutavad varjupaigamenetluste direktiivi ja vastuvõtunõuete direktiivi rakendamist. Märgukirjad on rikkumismenetluse esimene etapp ning need saadeti seoses sellega, et Eesti ei ole Komisjoni õigeaegselt teavitanud nende kahe direktiivi ülevõtmismeetmetest.