Sepper: võrdõigusvoliniku kantselei peab tegema tõsiseid otsuseid, milliste tegevustega edasi minna ({{commentsTotal}})

Täna ametist lahkuv võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper nentis, et kuna praegu ei ole riigieelarveliste vahendite kasvu näha, peab voliniku kantselei järgmisel aastal tegema tõsiseid otsuseid, milliste tegevustega edasi minna.

Inimesed on hakanud oma muredega üha rohkem voliniku poole pöörduma, tõdes täna ametist lahkuv võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, kellele viieaastase ametiaja jooksul esitati üle 600 kaebuse.

Aastatega on kaebuste arv kasvanud. Kui 2011. aastal oli kaebusi aasta peale kokku 90, siis mullu juba 192, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi nahavärvi ja rahvuse tõttu esitatud diskrimineerimiskaebusi on voliniku lauale jõudnud aastas üksikuid, võib nende arv tulevikus kasvada, kui Eestis elab rohkem meist erineva kultuurilise ja rahvusliku taustaga inimesi, räägib ametist lahkuv võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Suurimad probleemid on tema sõnul praegu puudutanud soolist võrdõiguslikkust ja nimelt seda, kuidas kohtleb tööandja rasedaid naisi ja lapsehoolduspuhkuselt tulnud naisi.

"Iseloomulikud olukorrad on sellised, kus tööandja suhtumine töötajasse kardinaalselt muutub pärast seda, kui ta saab teada, et tema töötaja on rase ehk siis järsku avastatakse, et see töötaja ei sobi enam kollektiivi ja teda ei taheta enam hoida tööl," selgitas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Lapsehoolduspuhkuselt naasvate naiste puhul on probleemiks, kas nad saavad jätkata tööd samal ametipositsioonil ja samaväärse palgaga nagu enne emaks saamist.

Sepperi sõnul on üritatud ka noortest emadest tööl lahti saada, oodates kuni laps saab kolmeaastaseks, mille järel antakse emale koondamisteade või survestatakse ema, kuni ta on nõus lahkuma poolte kokkuleppel.

Voliniku kantselei on aidanud töövaidluskomisjoni pöörduda 16 naisel, keda diskrimineeriti raseduse või lapsepuhkuselt naasmise tõttu. Kohtusse viidi kuus taolist juhtumit. Kohtusse viidud juhtumite puhul on voliniku kantselei enamjaolt tasunud ka kohtusse pöördumise kulud, sealhulgas advokaadi tasu. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse on viidud ka muid diskrimineerimisjuhtumeid.

Voliniku kantselei töötajaskond on viimaste aastatega kasvanud 11 liikmeni, kuid hakkab voliniku sõnul nüüd kahanema, sest lõppeb Norra abiraha.

"Järgmisel aastal, kui lõppeb meie suuremahuline Norra projekt, siis kaovad ka kuue inimese ametikohad ja tänasel päeval ei ole riigieelarvest kasvu näha vahenditele ehk siis järgmisel aastal kindlasti voliniku kantselei peab tegema tõsiseid otsuseid, et milliste tegevustega edasi minna," lausus Sepper.

2010. aastal volinikuks valitud Mari Liis Sepper ei kandideerinud teiseks ametiajaks, sest soovib pühenduda akadeemilisele tegevusele. Homsest on volinikuna ametis endine Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Liisa Pakosta.

Toimetaja: Liis Velsker



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: