Siim Kallas: Venemaa sisenemine Süüriasse oli hasartmängijalik
Hiljutine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ja Tallinna Ülikooli õigusprofessor Rein Müllerson leidsid, et Venemaa sisenemine Süüriasse on avantüür, mida pikalt ette ei planeeritud, mistõttu pole ka selle võimalike tagajärgedega arvestud.
Siim Kallas hindas ERR-i raadiosaates "Reporteritund" Venemaa sisenemist Süüriasse hasartmängijale omase sammuna.
"Alguses jäid Venemaa juhid ainult emotsionaalse ja hukkamõistva retoorika tasandile, öeldes, et kõik, mida Lääs Süürias teeb, on väga halvasti, aga nad ootasid ära ja ei sekkunud enne, kui oli selge, et nende liitlane Assad püsib ning kontrollib väga tugevalt teatud ala," selgitas Kallas.
Tema hinnangul on Venemaa tegevus kirjeldatav mitmeharulise gambiidina – näidata kindlalt välja, et toetatakse oma liitlast Assadi ja öelda Läänele, et tahtsite rahu, aga rahu ju ei ole, kuivõrd miljonid põgenevad, neid tapetakse. Süüria juht Assad on Venemaa silmis legitiimne lahendus probleemile, mistõttu tuleb toetada teda.
"Võime oletada, et Venemaa otsustas, et Lääs ei saa hakkama, seal läheb järjest hullemaks, meil on seal liitlane, meil on võimalus rahvusvahelisse poliitikasse tagasi tulla, ja me teeme seda. Mis edasi saab, seda ei hakatudki võib-olla kohe mõtlema," viitas Kallas võimaliku hetkeemotsiooni ajel sündinud otsusele.
Siiski ei usu ei Kallas, et Venemaa oma mõju Lähis-Idas veelgi laiendada tahaks, kuivõrd see on väga kallis ettevõtmine ning Venemaal ei pruugi olla kodus piisavalt toetavat tagalat, seal on probleemid nii Kadõrovi juhitud tšetšeenidega kui ka kehtestatava teemaksuga, mis on Venemaa elanikes palju pahameelt tekitanud. "Suure sõja ehitamiseks peab tagala olema väga kindel, aga see tagala ei ole nii kindel," hindas Kallas.
Kallas tõdes, et Venemaa relvastuskulud on 8,5 korda väiksemad kui Ameerika Ühendriikidel ning umbes samal tasemel kui Suurbritannial, Prantsusmaal ja Saksamaal, mistõttu seab raha selged piirid mõjuvõimu püüetele.
Ka Rein Müllerson kinnitas, et Venemaal puudub globaalse haarde ambitsioon nagu on USA-l. Samas tõdes ta, et Euroopa ei saa Venemaast hetkel üle ega ümber, kuivõrd Venemaa on terrorirühmitus ISIS-i vastu võitlemisel ka edu saavutanud, kasutades muid meetodeid kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa suurriigid.
"Prantsusmaa president Hollande ütles mõni nädal tagasi, et Assadiga kokkuleppele ei minda, aga isegi tema ei räägi nüüd, pärast Pariisi rünnakuid enam seda juttu," tõdes Müllerson.
Piiride sulgemiseks puudub sisuline vajadus
Kallas peab Pariisi terrorirünnakutele järgnenut suuresti butafoorseks jõunäitamiseks. "Palju samme, mis tehakse, on selleks, et sisendada avalikkusele, et meie käes on siiski ohjad ja me suudame valitseda ja kontrollida. Vana tõde on, et kui mingi ulatuslik ajalooline kuritegu leiab aset, siis politsei toob kohe täiendavad jõud tänavatele, et rahvale jääks mulje, et midagi tehakse, kuigi terrorismivastases võitluses piiride sulgemine ei oma mingit erilist tähtsust. Seda tuleb teha teiste meetoditega, aga Prantsusmaa ja Saksamaa juhtidel on vaja selgelt näidata, et nad suudavad olukorra kontrolli alla võtta ja siis kõlbab absoluutselt kõik, kaasa arvatud koostöö Venemaaga," leidis Kallas.
Tema hinnangul ei saa Euroopa juhid praegu koostööd Venemaaga hüljata, kuna avalikkus ei mõistaks seda, kuivõrd Venemaa on samuti võitluses ISIS-e vastu ning selles ka edu saavutanud.
Müllerson usub, et praeguses julgeolekuolukorras Prantsusmaa enam ei keelduks Venemaale Mistrale müüma. "See oli sümboolne samm, Venemaal polnud neid tegelikult isegi vaja," hindas ta Krimmi poolsaare annekteerimise tulemusel ära jäänud müügitehingut.
Kallas ei pidanud sündmuste hindamist muutunud olukorras õigeks.
"Konkreetses ajahetkes on asjad ühtmoodi ja teises ajahetkes teistmoodi," leidis ta. "Meie astusime Euroopa Liitu 2004. Ma ei ole väga kindel, et see täna enam nii lihtne oleks, täna me nii must-valged enam ei oleks. Liberaalsed väärtused ei ole EL-is jutlustamiseks praegu parim aeg," tõdes Kallas.
Piirilepe tuleb ratifitseerida
Kallase hinnangul on liitlased jõudnud Pariisi sündmuste järel punkti, kus tuleb ümber vaadata julgeolekuteenistuste koostöö. "See, mis toimus Pariisis, on ikka väga suur julgeolekukontseptsiooni või -arhitektuuri lüüasaamine," ütles Kallas. "Sensitiivse info jagamine on ülimalt tundlik teema, kuna seal taga on oht, et keegi saab surma," selgitas ta. Siiski pidas ta vajalikuks, et luure ja vastuluure omavaheline koostöö Euroopas uuele tasemele jõuaks.
Kallas peab oluliseks, et piirilepe Eesti ja Venemaa vahel saaks viimaks ratifitseeritud. "See on ka pisike element meie julgeolekuarhitektuuris."
Kallasega nõustus ka Müllerson. "Piirileppe ratifitseerimine on üheks sammuks, et normaliseerida edasisi suhteid. Piirilepingud on naabrite vahel vajalikud. On väga vähe riike, kellel ei ole piirilepinguid oma naabritega. See on möödapääsmatu samm teatud aja jooksul," rõhutas ta.
Kallas meenutas ajaloost, et Eesti allkirjastas 30-ndate lõpus Rahvasteliidu põhikirja muudatuse, millega loobus kollektiivsest kaitsest. "Leiti, et osalemine rahvusvahelise julgeoleku koostöös on Eestile kahjulik. See oli valik, mis tagantjärele hinnates ei olnud meile meeldiv," tõdes Kallas, meenutades sündmusi, mis võimaldasid Eesti okupeerimise.
Toimetaja: Merilin Pärli