Koolitused aitavad kristlasi pagulashirmust üle saada ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti luteri kiriku perekeskusse kogunevad inimesed räägivad, et neil on põgusad kogemused pagulastega suhtlemisel. Algamas on koolitus, mis kannab nime "Samas paadis". Koolitaja Pia Ruotsala on ise saanud koolituse oma kodumaal Soomes ja töötanud neli aastat Jordaania põgenikelaagrites.

"Ma muidugi elan väga kaasa eestlastele, kelle jaoks on see uus asi, aga kuna ma olen ise kõike seda läbi teinud ja läbi elanud, siis ma võin kinnitada, et ei ole nii palju asju karta, nagu hetkel tundub," julgustas EELK peretöö koordinaator ja perekeskuse juhataja Pia Ruotsala.

Koolitusel saavad inimesed rääkida oma kahtlustest ja hirmudest. Kuulevad kogemusi ning saavad infot pagulaste kohta. Pia Ruotsala ütleb, et oluline on ametkondade vaheline koostöö ning avatud mõtlemine. Teisel koolitajal, Kadri Keskkülal on kogemused Rootsist. Ta on õppinud koos pagulastega Somaaliast, Iraagist ja mujalt. Tema arvates on pagulaste teemalise vihakõne põhjuseks olnud teadmatus.

"Meil tekib tunne, et me peame ennast kaitsma millegi eest. Kui rääkida sellest pagulasteemast neutraalselt, faktidele põhinedes, siis ma arvan, et see kindlasti aitab vähendada vihakõnet," selgitas EELK konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse töötaja Kadri Keskküla.

Ülevaate pagulaste vastuvõtuks valmistumisest andsid täna EELK kirikukogule assessor Ove Sander ja konsistooriumi diakooniatalituse juhataja Avo Üprus, kes kordas, et Eesti luteri kiriku lubadust aidata vastu võtta 20 peret, mis on kirikule kindlasti jõukohane.

Kirikukogu ees esinedes ütles Üprus, et see arv aga ei pruugi täis tullagi, kuivõrd huvi Eestisse tulla pole kuigi suur. Tema sõnul on vaja 20 pere vastuvõtmise lubaduse täitmiseks aega kaks aastat. Seega pole veel põhjust riputada üles nimekirja pagulasi vastuvõtvatest kogudusest.

"Võib-olla on järgmisel aastal vaja võtta vastu viis peret. Ja võib-olla ülejärgmisel aastal, kui jõuame 20 lähedale, on rohkem kogudusi, kes neid vastu võtavad," arvas EELK konsistooriumi diakooniatalituse juhataja Avo Üprus.

Assessor Ove Sander kinnitas, et kogudusi, kes valmis pagulasi abistama, on päris palju.

"Selline põhimõte on olnud, et pagulased, kellel on meiega sarnane kultuuritaust ja tõekspidamised, neid on kergem assimileerida. Ehk siis, kui me võtame vastu kristliku taustaga inimesi, on meil oskusi paremini toimetada. Ehk siis pakkuda neile hingehoidu, elamisabi ja kultuurilist kohanemist, aga ka majutamisabi," ütles Sander.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: