Kui vaadata kõikides seksuaalkuritegudes – nii vägistamises kui ka laste seksuaalses ärakasutamises – süüdimõistetuid nende päritolu järgi, siis 2014. aastal oli neist Soome statistikaameti kohaselt soomlasi 79 protsenti, välismaist päritolu aga 21 protsenti.

Vägistajatest ligikaudu 70 protsenti oli soome, 30 protsenti välismaist päritolu.

Kogu Soome rahvastikust moodustavad välismaist päritolu inimesed viis protsenti. Seksuaalkurjategijate hulgas on nad seega n-ö üle esindatud.

Aastatel 2009-2011 oli vägistamistes süüdi mõistetud välisriikide kodanikke kõige enam Marokost, järgnesid Iraak ja Eesti.

”Omade keskis” vägistamised jäävad varju

Ülekaalukas osa – 65 protsenti – teadaolevatest vägistajatest on oma ohvri pereliikmed, sugulased, sõbrad või tuttavad.

Asjatundjate hinnangul jäävad just pere-, suguvõsa ja sõprusringis toimuvad vägistamised siiski ka kõige enam varju. Kuriteoteade tehakse seda tõenäolisemalt, mida võõram ja keskmisest teistsugusema välimusega kurjategija ohvri jaoks on.

”Kui ohver kurjategijat ei tunne, on teatamiskünnis madal. Pere- või lähiringis tehtud vägistamistest ei teatata nii kergelt,” märgib Ilta-Sanomatele kriminoloogia ja õiguspoliitika instituudi teadur Hannu Niemi.

Teatamata jääb Soomes igal aastal valdav enamus – eri hinnangute kohaselt 3000-9000 vägistamist.

Kaks kolmandikku vägistajatest kuulub madalamatesse sotsioökonoomilistesse klassidesse – 54 protsenti vägistajatest on lihttöötajad, 12 protsenti töötud, pikaajalised töötud, ajateenijad vms.

38 protsenti vägistajatest on olnud kuriteo ajal alkoholijoobes.