Järjest rohkem piiriala lätlasi vormistab end Eesti elanikuks
Järjest enam piiri lähedal elavaid lätlasi käib tööl Eestis ja vormistab end ka Eesti elanikuks, ehkki tegelikult on nende kodu jätkuvalt Lätis. Nii jääb Valka omavalitsusel saamata pool miljonit eurot maksutulu aastas. Kohaliku võimu arvates pole Läti parlament ja valitsus koos Eesti kolleegidega piiriülese töötamise ja sotsiaalsete garantiidega seotud probleemide lahendamiseks seni midagi teinud.
Kuskil Valga linna majades peaks elama 1000 lätlast ja nende arv järjest kasvab. Tegelikult on aga Eesti nende jaoks vaid töökoht, õhtul minnakse ikka koju Lätti. See tähendab, et lapsed käivad lasteaias ja koolis samuti Lätis, mitte Eesti pool, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lätlased valivad Eesti oma elukohaks peamiselt seepärast, et nii saab pere haigekassa kaardi ja juurdepääsu Eesti tervishoiusüsteemile. Läti pool on haiglad kaugemal ja omaosalus suurem. Lätis elades tuleks neil näiteks Valga haigla ravikulu tagasisaamiseks läbida keeruline ja bürokraatlik teekond.
"Inimesed pole süüdi, et Läti ei suuda ja ausalt öelda ei tahagi Eestiga kokku leppida, et Valka ja Valga elanikele kehtiks teistsugune kord, mis hõlmab nii makse kui ka tervishoiuteenuseid," rääkis Valka omavalitsuse esimees Vents Armands Krauklis.
Valka omavalitsuse eelarvesse jääb laekumata suur hulk raha. Tõsi, tulumaksu osa laekub Valga linnale, kuid riikidevahelist tasaarveldust ei toimu. Kui aga lätlased töötaks Eestis ja näitaks elukohana jätkuvalt Lätit, ei saaks raha kumbki omavalitsus ja kogu maksutulu laekuks Eesti riigile. Kui lätlaste puhul on olukord praegu justkui kasulik Eestile, siis väga palju on ka neid peresid, kus mees töötab Soomes.
"Samamoodi võiksime ju Soomelt küsida tagasi saamata jäänud tulu noormeeste pealt, kes töötavad nädala sees Soomes, aga nädalavahetused veedavad oma peredega Eestis. Tegelikult sellist riikidevahelist arveldamist üldine rahvusvaheline kord ette ei näe. Maksukogumine ja -kord on iga riigi privileeg ja siseasi," märkis Valga linnapea Kalev Härk.
Läti seim on lubanud probleemi vähemalt komisjonide tasandil jaanuaris arutama hakata.
"Kõik poliitikud ütlevad, et nad saavad olukorrast aru. Midagi muuta ei saa aga seepärast, et ei taheta teha erandeid," nentis Krauklis.
"Arvestades Euroopa Liidu põhimõtet, et toimub kapitali ja inimeste vaba liikumine, siis piirialal jääb see toimuma kogu aeg. Inimesed ikka otsivad kõige soodsama elu-, töö- ja ka maksukeskkonna, mille eest nad saavad vastu nende soovitud kvaliteedis teenuseid. Me peame seda arvestama ja jälgima, kui suured need anomaaliad on," kommenteeris omakorda Härk.
Ja nii juhtubki, et kui Valgas hakatakse kontrollima koolikohustuse täitmist, selgub, et lapsed õpivad hoopis Riias.
Toimetaja: Laur Viirand