Valimistsükkel on pikk ja keerukas, sest eelvalimised ei erine osariigiti mitte ainult oma olemuselt, vaid ka vabariiklaste ja demokraatide puhul teinekord ka erinevate reeglite järgi. Ning mõnel juhul ei vali vabariiklased ja demokraadid oma kandidaate samas osariigis ka samal päeval. See on kompleksne valimissüsteem, milles orienteerumiseks tuleb endaga head teedekaarti pidevalt kaasas kanda, kirjutab portaal Valimisvaatlus.

Eelvalimised saavad alguse Iowa osariigist, kus 1. veebruaril kogunevad nii vabariiklaste kui demokraatide esindajad parteikoosolekutele (inglise keeles caucus), mida eesti keelde võiks tõlkida ka kui "valimiskoosolek" või veelgi täpsemalt "eelvalimiskoosolek". Sisuliselt otsustavad koosolekutel partei aktivistid, kes nende presidendikandidaat võiks olla. Valitud delegaadid, kes enamasti, ent mitte alati, peegeldavad osariigi rahvaarvu suurust, saavad erakonnalt mandaadiga kohustuse hääletada suvisel valimiskogul oma koduosariigi valiku poolt.

Vabariiklaste valimiskoosolekutel peavad kandidaatide esindajad pärast sissejuhatavaid organisatoorseid formaalsusi lühikese kõne, kutsudes valijaid oma kandidaadile toetust avaldama. Seejärel viiakse läbi salajane hääletus, mille tulemused annab niinimetatud valimisjaoskond partei keskvalimiskomisjonile teada, mis võtab kokku kõigi valimiskoosolekute tulemused ning teatab võitja, kes on saanud üleriiklikult enim hääli.

Demokraatide metoodika on keerulisem, sest demokraadid ei vii läbi salajast hääletust ning osa kriitikute arvates pöörab see pea peale USA ülemkohtu põhimõttelise seisukoha „üks inimene, üks hääl“.

Esialgsete formaalsuste järel kogunevad iga kandidaadi toetajad koosolekuruumi erinevatesse osadesse. Kui mõne kandidaadi toetajate hulka ei kuulu vähemalt 15 protsenti kohalolevatest inimestest, siis see kandidaat elimineeritakse ning tema toetajad saavad valida endale meelepärase kandidaadi. Just sel momendil üritavad kandidaatide kampaaniajuhid saadavaid „inimhingi“ enda poole üle võita.

Seejärel loetakse kandidaatide toetusgrupid kokku ja neile eraldatakse teatud arv delegaate proportsionaalsuse alusel. Kuna tegemist on ümardamisega, siis tugevam kandidaat võib saada sama arvu delegaate kui nõrgem kandidaat.

Delegaadid määratakse tehnilisel meetodil Iowa osariigi 99 maakonna valimiskoosolekutele.

Ent seegi ei tähenda veel õhtu lõppu, sest partei keskvalimiskomisjon arvutab välja suhtarvu, millega selgub kandidaadi delegaatide arv osariiklikul valimiskogul, tuginedes maakonnast saadud delegaatide arvule. See kandidaat, kes kogub 1406 osariigi delegaadist enim delegaate, kuulutatakse demokraatide valimiskoosolekute üldvõitjaks.

Valimiskalendri järgmine verstapost on New Hampshire’ eelvalimised

USA valimiskalendri kavas on järgmine verstapost 9. veebruaril New Hampshire’ osariigis, kus peetakse eelvalimisi (primary), mis oma olemuselt on pea kõigis osariikides, mis seda süsteemi kasutavad, üsna sarnased meilgi tuttava valimisprotseduuriga – inimesed käivad valimispäeva jooksul valimisjaoskondades või posti teel oma häält andmas. Omakorda neist umbes pooltel juhtudel on eelvalimised suletud, see tähendab, et oma häält saavad anda vaid registreeritud vabariiklaste või demokraatide valijad.

Selles mõttes erinevadki parteikoosolekud eelvalimistest, et hääletust kui sellist ei toimu. Võisteldakse delegaatide võitmise, mitte häälte arvu peale. Siit koorubki välja üks kriitikanooli eelvalimiskoosolekute pihta: nimelt sai 2008. aasta valimistel Hillary Clinton rohkem hääli kui presidendiks tõusnud Barack Obama, ent delegaatide arvus ta Obamale kaotas.

Vabariiklastel saab iga osariik vähemalt kümme delegaati, sellele lisaks eraldab partei hääletamisajaloo alusel täiendavaid delegaate ning veel kolm lisatakse igale parlamendiringkonnale (congressional district). Kuid ka see ei ole veel kõik, sest iga osariik saab veel kolm parteiametnikust delegaati, kes ei ole seotud kindla kandidaadiga.

Varasematel eelvalimistel on eespool olevad presidendikandidaadi kandidaadid püüdnud panna suuremat rõhku esimestena valivatele osariikidele. Seekordsetel valimistel on Vabariiklaste Rahvuskomitee (RNC) samas valimisreegleid muutnud, püüdes jätta suuremat sõnaõigust hiljem hääletavatele osariikidele. Tõenäoliselt tähendab see aga, et favoriidid võivad selguda valimiste hilisemas faasis, mis omakorda tähendab pikemat valimisvõitlust.

Vabariiklaste presidendikandidaadiks saamiseks tuleb kandidaadil saada 2472 delegaadi hulgast vähemalt 1237 toetus. Umbes 60 protsenti delegaatidest on selgunud 15. märtsiks, ent pea kõik need jaotuvad proportsionaalsuse alusel osariikides esimestele kohtadele tulnud kandidaatide lõikes. Pärast 15. märtsi hääletavad osariigid saavad anda kõik oma vabariiklastest delegaadid eelvalimised võitnud (ühele) kandidaadile.

Aprilli alguseks on selgunud kahe kolmandiku delegaatide jaotus. Varasematel valimisaastatel on selge favoriit välja koorunud niiöelda Superteisipäevaks, mis sel aastal peetakse 1. märtsil, kui hääletamist viib läbi 12 osariiki. Vabariiklaste seas võib pärast Superteisipäeva endiselt olla kolm-neli võrdsemat kandidaati.

Demokraatide seas on viimaste loendusandmete kohaselt Clintonil 713 ülisaadiku ehk superdelegaadi (parteiametnikud, kes võivad hääletada oma isikliku soosiku poolt) seast 380 toetus. Nemad on osa demokraatide valimiskogu (national convention) 4764 delegaadist. Ent kuna superdelegaadid ei ole seotud oma valikuga kuni hääletuskastini, tuleks Clintonil niiöelda tavadelegaatide seas saavutada enamuse toetus.

Demograafilises lõikes tuleb tähele panna, et lõuna- ja konservatiivsemad osariigid tõusevad esile varasemas staadiumis, pea pooled vabariiklaste eelvalimistest peetakse 1. veebruarist kuni 8. märtsini neis osariikides, kus evangeelse valge valijaskonna osakaal on vähemalt 50 protsenti kõigist vabariiklastest valijatest. Demokraatide poole pealt mängivad suurt rolli paljude osariikide eelvalimistel naised ja vähemused.

Vabariiklik Partei ehk elevandipartei peab oma valimiskogu Ohio osariigis Clevelandis 18.-21. juulini. Demokraatlik Partei ehk oma mitteametliku maskoti järgi tuntud ka kui eeslipartei koguneb 25.-28. juulini Pennsylvania osariigi suurimasse linna Philadelphiasse.

Presidendivalimised peetakse 8. novembril.

Iowa’ võitjaid on raske ennustada

Poliituudiseid ja küsitlustulemusi koondav veebikülg RealClear Politics (RCP) kirjutas pühapäeval, et Iowa osariigis on toetus vabariiklaste seas kõrgeim miljardärist ettevõtjal Donald Trumpil, keda toetab keskmiselt 30,8 protsenti vabariiklastest valijaid. Talle järgneb Texase senaator Ted Cruz (24,5 protsenti), Florida senaator Marco Rubio (14,5), endine neurokirurg Ben Carson (8,5) ja Florida ekskuberner ning endise presidendi George W. Bushi vend Jeb Bush (3,8).

Demokraatide leeris on kolm kandidaati. Neist esikohal on välisminister ja endine esileedi Hillary Clinton 47,3 protsendiga, talle järgnevad Vermonti osariigi senaator Bernie Sanders (44,0 protsenti) ja Marylandi osariigi endine kuberner Martin O’Malley (4,4).

Valimiskalendris järgmise osariigi, New Hampshire’i, küsitlused näitavad Trumpi selge liidrina (31,4 protsenti), kuid seal on teisel kohal küsitluste kohaselt Ohio kuberner John Kasich (13,2), kellele hingavad kuklasse Cruz (11,6), Bush (10,8) ja Rubio (9,4).

Demokraatidest on New Hampshire’s selge edu hoopis Sandersil, keda eelistaks 53,7 protsenti sealsetest demokraatide valijaist. Clintonit toetab 39,4 ja O’Malleyt vaid 2,9 protsenti hääletajaist.

Üleriiklike küsitluste keskmiste kohaselt on seis hetkel vabariiklaste seas selgelt Trumpi kasuks (35,8 protsenti). Talle järgneb Cruz (19,6) ja Rubio (10,2). Demokraatide leeris on Clintonil veenev edu 51,6 protsendiga, Sandersi toetus on 37,2 protsendi tasemel.

Valimisstrateegia ja –taktika koha pealt on huvitav jälgida kandidaatide isiklikku kohalolu osariikides. Nii näiteks on Iowas enim päevi veetnud O’Malley ja Sanders, vastavalt 52 ja 46. Neile järgnevad Cruz (33) ja Clinton (32). Kõige vähem kampaaniat oma kohalolemise läbi on teinud Iowas Kasich, vaid 10 päeva jagu.

New Hampshire’s on liidripositsioon Kasichi käes (46 päeva), talle järgneb Bush (40), Sanders (33) ja O’Malley (31). Seejärel tuleb Clinton 26 päevaga, ülejäänud on kõik teinud kampaaniat New Hampshire’s alla 20 päeva.

Sotsiaalmeediast kasutavad Twitterit enim Trump ja Clinton, kel on vastavalt üle 5,9 ja 5,2 miljoni jälgija. Pärast tükki tühja maad järgnevad suhteliselt võrdselt pealt miljoni jälgijaga Sanders, Carson ja Rubio.

Facebooki lehekülje jälgijate koha pealt on liider küll Trump 5,2 miljoni “like’iga”, ent talle järgneb enam kui viie miljoniga Carson. Neile järgnevad Sanders ja Clinton, vastavalt ligi 2,8 ja 2,2 miljoni jälgijaga.

Vabariiklaste kandidaadid

Ehkki vabariiklastel on üleriiklikult sõelal 12 olulisemat kandidaati, keskendub Valimisvaatlus neist esialgu kuuele. Olulisemate kandidaatide hulgas on veel ka Rand Paul, Chris Christie, Mike Huckabee, Carly Fiorina, Rick Santorum ja Jim Gilmore. 

Donald Trump (69) – Protestandist Trump ei ole varem valitavaid ameteid pidanud ja on töötanud alates 1975. aastast praeguseks The Trump Organization nimelises suurettevõttes erinevatel tippjuhtide kohtadel.

Trump ei ole nõus, et abort on naise õigus, samuti ei toeta ta samasooliste abielusid. Trumpi hinnangul tuleb jumala osakaalu avalikus retoorikas säilitada.

Trump on seisukohal, et karmimad karistused aitavad kuritegevust vähendada, ka relvaseadust toetab ta jõuliselt. Samuti on ta ObamaCare’i laiendamise vastu ning peab taastuvenergia prioritiseerimist täiesti ebaoluliseks küsimuseks.

Mõnevõrra üllatuslikult on Trump samas nõus, et rikkaid tuleb maksustada kõrgema maksumääraga. Samas on tema vastuseis sisserändajatele tõusnud eriti värvikaks kõneaineks valimiskampaania ajal. Trump peab õigeks ka sotsiaalkindlustuse erastamist.

Välispoliitiliselt ei ole Trump nõus vabakaubanduse laiendamisega. Samas toetab ta jõuliselt USA sõjaväe suurendamist, kuid ei soovi Washingtoni sekkumist rahvusvahelistes konfliktides.

Trump jätab oma rivaalid valgusaastate kaugusele isiklike varade väärtuselt. Nii näiteks hinnatakse tema väärtust kümnele miljardile dollarile. 

Ted Cruz (45) – Lõunaosariikide baptistist Cruz on valitavates ametites uus tegija, alates 2013. aastast. Cruz töötas Bushi 2000. aasta presidendivalimiste kampaania ajal tema siseriikliku poliitika nõunikuna.

Cruz seisab jõuliselt vastu nii naiste õigusele teha aborti kui ka samasooliste abieludele. Ka on tema arvates oluline rõhutada jumala osatähtsust avalikus retoorikas.

Cruzi meelest aitavad karmimad karistused kaasa kuritegevuse vähenemisele, samuti on ta tugevalt seda meelt, et kodanikul on absoluutne õigus relvadele.

Cruz seisab jõuliselt ObamaCare’i laiendamise vastu ega pea tähtsaks taastuvenergia esiletõstmist.

Mis puudutab rikastele kõrgema maksumäära kehtestamist, siis selles küsimuses on Cruz selgelt eitaval seisukohal, sotsiaalkindlustuse erastamist toetab ta jõuliselt.

Välispoliitilistes küsimustes toetab ta jõuliselt vabakaubanduse laiendamist, USA sõjaväe suurendamist ning rahvusvahelistesse konfliktidesse sekkumist.

Cruzi isikliku vara väärtust hinnatakse 3,17 miljonile dollarile. 

Marco Rubio (44) – Roomakatoliku usku Rubio asus valitavasse ametisse aastal 2000 ning on seal püsinud siiani, vastates oma 15 aastaga täpselt keskmisele presidendikandidaatideks pürgijate valitavas ametis oldud aastate keskmisele näitajale. Rubio on varemalt olnud ka esindajatekoja liige ning töötanud ka poliitanalüütikuna.

Rubio seisab jõuliselt vastu naiste abordiõigusele ega ole ka nõus, et naistele ja vähemustele peaks seadusega kehtestama tööle võtmise soodustamise tingimusi. Samuti seisab ta jõuliselt vastu samasooliste abieludele. Rubio hinnangul tuleks jumalat senisest jõulisemalt avalikku retoorikasse kaasata.

Rubio on veendunud, et karmimad karistused aitavad kuritegevust vähendada, samuti toetab ta relvakandmise õigust. Ta ei ole nõus ObamaCare’i laiendamisega ega pea taastuvenergiat tähtsaks küsimuseks. Ka seisab ta jõuliselt vastu rikaste kõrgemale maksustamisele, ent samas ei pea ta õigeks sotsiaalkindlustuse erastamise mõtet.

Välispoliitiliselt peab Rubio õigeks vabakaubanduse toetamist ja laiendamist, USA sõjaväe suurendamist ning rahvusvahelistesse konfliktidesse sekkumist.

Rubio varalist väärtust hinnatakse 443.508 dollarile. 

Ben Carson (65) – Seitsmenda päeva adventistlikku kogudusse kuuluv Carson ei ole kunagi ühtegi valitavat ametit pidanud. Varemalt on ta töötanud neurokirurgina ning juhtinud mainekas Johns Hopkinsi haiglas sealse pediaatrilise neurokirurgia osakonna tööd.

Carson on jõuliselt selle vastu, et naistel oleks õigus otsustada abordi üle, samuti peab ta äärmiselt oluliseks jumala osakaalu avalikus retoorikas.

Samas ei usu Carson, et karmimad karistused tooksid kaasa kuritegevuse vähenemist. Relvakandmisõigust peab ta oluliseks kodanikuõiguseks.

Carson seisab vastu ObamaCare’i laiendamisele, samuti ei pea ta oluliseks rohelise energia prioritiseerimist.

Carson seisab jõuliselt vastu rikastele kõrgemate maksude kehtestamisele ja toetab tuliselt sotsiaalkindlustuse erastamist.

Välispoliitikas seisab ta jõuliselt vastu vabakaubanduse laiendamisele. Samas toetab ta USA sõjaväe suurendamist ja peab õigeks Washingtoni sekkumist rahvusvahelistesse konfliktidesse.

Carsoni isikliku vara suurust hinnatakse 10 miljonile dollarile. 

Jeb Bush (62) – Roomakatoliku usku Bush astus esmakordselt valitavasse ametisse 1999. aastal ja taandus 2007. aastal, mis teeb kokku kaheksa aastat ehk seitse aastat vähem ülejäänud presidendikandidaadiks pürgijate keskmisest.

Bush on olnud ametis ka Florida osariigi kubernerina. Aastail 1974 kuni 1979 töötas Bush Texase kommertspanga esindaja ja asepresidendina ning viibis mitu aastat ka Venezuelas.

Bush ei pea abordiõigust naisele kuuluvaks õiguseks, samuti ei ole ta nõus, et naistele ja vähemustele tuleks tööle palkamisel kehtestada neid abistavad kvoodid. Ka seisab ta vastu samasooliste abieludele ega ole absoluutselt nõus valijate registreerimisprotseduuri lihtsustamisega.

Bush on seda meelt, et karmimad karistused vähendavad kuritegevust. Samuti toetab ta õigust relvade omamisele ja kandmisele. Bushi arvates ei tohiks ka ObamaCare’iga edasi minna ning samuti ei ole tema meelest taastuvenergia prioriteediks seadmine oluline küsimus.

Bush seisab jõuliselt vastu rikaste kõrgemalt maksustamise plaanidele ning toetab sotsiaalkindlustuse erastamise kava.

Välispoliitiliselt toetab ta vabakaubanduse subsideerimist ja laiendamist, on USA sõjaväe suurendamise tuline poolehoidja ja toetab väliskonfliktidesse sekkumise vajadust.

Bushi varalist väärtust hinnatakse 20,5 miljonile dollarile. 

John Kasich (63) – Roomakatoliku usku Kasich astus esmakordselt valitavasse ametisse 1979. aastal ning on ka tänasel päeval valitavas ametis. Kokku on tal selliste ametite kogemust 26 aasta jagu, mis on 11 aasta võrra enam kui ülejäänud presidendikandidaadiks pürgijate keskmine näitaja.

Pikaaegne esindajatekoja liige Kasich kandideeris ka 2000. aastal presidendikandidaadiks, ent taandas end konkurentsist veel enne esimest eelvalimispäeva Iowa osariigis ning toetas seejärel valimised võitnud George W. Bushi.

Kasich on töötanud ka Fox Newsi kommentaatorina ning investeerimispangas Lehman Brothers.

Kasich ei ole nõus, et abort on naise piiramatu õigus, samas toetab ta naiste ja vähemuste tööle võtmise toetuseks vastavate nõuete seadustamist, ent jääb samasooliste abielude suhtes eitavale positsioonile. Samuti tuleb tema meelest jumala osakaalu avalikus retoorikas senisest veelgi enam suurendada.

Kasichi meelest aitavad karmimad karistused kuritegevust vähendada, samuti on ta relvakandmise suur toetaja. Ta ei ole nõus ObamaCare’i laiendamisega ega pea ka taastuvenergiat oluliseks prioriteediks.

Kasich ei ole absoluutselt nõus rikastele kõrgemate maksude kehtestamise ideega ning nõuab samas sotsiaalkindlustuse erastamist.

Kasich toetab jõuliselt vabakaubanduse suurendamist, ent jääb sõjaväe laiendamise plaanide suhtes eitavale seisukohale. Samas USA sekkumist väliskonfliktidesse ta toetab.

Kasichi varalist väärtust hinnatakse 2,5 miljonile dollarile.

Demokraatide kandidaadid

Demokraatide seas keskendub Valimisvaatlus kolmele olulisemale kandidaadile.

Hillary Clinton (68) – End metodistiks pidav Clinton asus esmalt valitavasse ametisse aastal 2001 ja astus tagasi aastal 2009. Kokku on tal valitud ameti karjääri kaheksa aastat, mis on seitsme võrra vähem kui ülejäänud presidendikandidaadiks pürgijate keskmine näitaja. Clinton on varem töötanud ka senaatorina ja olnud Ühendriikide esileedi. Clinton õpetas abiprofessorina 1975. aastal ka Arkansas’ osariigis juurat ning töötas aastaid advokaadina. Samuti kuulus ta aastail 1986-1992 jaemüügiketi Wal-Mart nõukogusse. Clintonite ja Wal-Marti asutaja Sam Waltoni perekondlikud sidemed kestavad tänini, sest viimase tütar Alice Walton on Clintoni presidendikampaania üks suuremaid toetajaid.

Poliitilistelt vaadetelt toetab Clinton tugevalt naiste abordiõigust ning samasooliste abielu. Samuti seisab ta vastu absoluutsele relvaõigusele. Ka toetab ta jõuliselt ObamaCare’i laiendamist ning rikastele suuremate maksude kehtestamist.

Välispoliitiliselt ei ole Clinton nõus sõjaväe suurendamisega, samas ei ole ta nõus sellega, et Ühendriigid ei peaks sekkuma väliskonfliktidesse.

Clintoni varalist väärtust hinnatakse 21,5 miljonile dollarile. 

Bernie Sanders (74) – Juudiusku Sanders asus esmalt valitavasse ametisse 1981. aastal ning on sarnast karjääri jätkanud siiani. Tema rohkem kui 34 aastat on üle poole enam kui on kõigi ülejäänud presidendikandidaadiks pürgijate keskmine näitaja 15 aastat. Sandersi karjääri üks huvitavamaid tahke on vast see, et ta on olnud ka filmitegija-dokumentalist.

Poliitilistelt vaadetelt toetab Sanders tugevalt naiste abordiõigust ning samasooliste abielu. Ka on tema jaoks oluline valijate registreerimise lihtsustamine.

Samuti toetab ta ObamaCare’i laiendamist, rohelise energia esiplaanile seadmist ning rikastele suuremate maksude kehtestamist.

Välispoliitilistest vaadetest seisab ta vabakaubanduse laiendamise vastu ning püüab vältida USA sõjalist sekkumist rahvusvahelistesse konfliktidesse.

Sandersi isikliku vara väärtust hinnatakse 330.506 dollarile. 

Martin O’Malley (53) – Roomakatoliku usku O’Malley astus esmalt valitavasse ametisse aastal 1991 ja taandus mullu. Kokku on ta valitavas ametis töötanud 23 aastat, mis on kaheksa võrra rohkem kui keskmine näitaja presidendikandidaadiks pürgijate seas.

Enne kuberneriametit oli O’Malley aastail 1999 kuni 2007 ka Baltimore’i linnapea. Samuti oli ta 2000. ja 2004. aasta presidendivalimistel demokraatide valimiskogul delegaat. Varem on ta töötanud ka Marylandi osariigi abiprokuröri postil.

O’Malley seisab jõuliselt naiste aborditegemise õiguse eest ning toetab teatud abistavate nõuete seadustamist naiste ja vähemuste tööle võtmisel. Samuti on ta samasooliste abielude tuline poolehoidja.

Kui karmimate karistuste ja kuritegevuse vähenemise seose puhul on O’Malley mõõdukalt kahtleval seisukohal, siis absoluutsele relvaloale seisab ta jõuliselt vastu.

ObamaCare’i laiendamine on tema hinnangul väga tähtis, mõnevõrra leebemalt toetab O’Malley taastuvenergia prioritiseerimist.

O’Malley on nõus rikaste kõrgema maksustamisega ning toetab jõuliselt ebaseaduslike sisserändajate kodanikuks saamise teekonna lihtsustamist.

Välispoliitilistel teemadel on O’Malley üldiselt neutraalsel seisukohal või ei ole konkreetset positsiooni võtnud. Vaid USA armee suurendamise küsimuses peab ta seda suunda mõistlikuks.

O’Malley kohta RCP veebisait isikliku vara väärtust ei andnud.