Välisminister Kaljurand riigikogus: Eesti peab käituma usaldusväärse ja vastutustundliku partnerina ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1455182720000 | amCalendar}}
Foto: riigikogu

Välisminister Marina Kaljurand rõhutas täna riigikogus peetud aastakõnes, et Eesti välispoliitika ja välisteenistuse prioriteet on nii globaalne kui ka regionaalne, aga eelkõige Eesti riigi rahvuslik julgeolek.

"Meie laiem julgeolek hõlmab kogu meie globaalset seisundit ja rahvusvahelisi suhteid. Kogu Eesti diplomaatia töötab täna meie julgeoleku tagamise nimel," lausus välisminister Kaljurand.

Ta nimetas kõnes suurimate ohtudena Euroopa julgeolekule rändekriisi, rahvusvahelist terrorismi ning Venemaa-poolset Euroopa julgeoleku aluspõhimõtete rikkumist.

"Selleks, et meie sõbrad, liitlased ja partnerid kohtleks meid usaldusväärse ja vastutustundliku riigina, tuleb Eestil selliselt ka käituda. Ainult nii saame kindlustada oma julgeolekut, ainult nii saame anda oma lastele edasi parema, turvalisema ja õnnelikuma Eesti," lisas ta.

NATO idatiiva kindlustamine pole lõppenud

Eesti jaoks on Kaljuranna sõnul väga oluline NATO liitlaste ühtsus ja ühesugune arusaamine alliansi ees seisvatest ohtudest ning vajadustest.

"Möödunud aastal jätkus Eesti julgeoleku nähtav kindlustamine liitlaste abiga. NATO Atlandi-ülene kollektiivkaitse on kogu Euroopa ja seega ka Eesti julgeoleku ja rahvusliku kaitse nurgakivi ning töö NATO tugevdamise nimel on välisministeeriumi prioriteet," sõnas Kaljurand.

Tema hinnangul on liitlasvägede kohalolek on Eesti julgeoleku täiendav garant. "Me oleme tänulikud neile, kes on meie julgeoleku tagamisse oma kohalolekuga panustanud ning on seda suurendamas. Samas pole töö NATO idatiiva tugevdamisel kaugeltki lõppenud,“ möönis välisminister.

Eesti laiem julgeolek sõltub Kaljuranna sõnul väga suurel määral meie võimekusest tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina. "Soovime järjest tugevamalt kaasa rääkida üleilmse tähendusega julgeolekuprobleemide käsitlemisel," sõnas Kaljurand.

Seetõttu jätkatakse tööd selle nimel, et Eestist saaks julgeolekunõukogu mittealaline liige perioodiks 2020 kuni 2021.

Eesti on terrorivastase koalitsiooni aktiivne liige

Ühtlasi rõhutas Kaljurand oma kõnes, et terrorismil ei ole õigustust ja terrorismi vastu tuleb võidelda – globaalselt, koordineeritult ja kasutades kõiki võimalikke vahendeid.

"Eesti osaleb USA juhitavas 65-liikmelises rahvusvahelises koalitsioonis. Eesti on Daesh'i (ISIS - toim.) vastase koalitsiooni militaarabi töörühma liige. Oleme toetanud Daesh vastast võitlust relvade ja laskemoonaga. Kavatseme osaleda Iraagi relvajõudude väljaõppes sõjaliste instruktoritega,“ selgitas Kaljurand.

Ministri hinnangul võimendab religioossest radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvat ohtu läbikukkunud riikide hulga suurenemine viimaste aastate jooksul. "Tänase seisuga on raske ennustada, millal võiks lõppeda otsesed konfliktid Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas. Euroopa Liit peab nendele konfliktidele pöörama tõsist tähelepanu," leidis välisminister Kaljurand.

Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti eluline huvi

Minister rõhutas, et nii nagu NATO peab ka Euroopa Liit säilitama oma ühtsuse, kuna oma ajaloo jooksul ei ole majandusliit pidanud tegelema korraga nii paljude keeruliste küsimustega.

"Kunagi varem ei ole Euroopa Liit olnud samaaegselt nii kokkuhoidev kui ka lõhenemise äärel. On neid, kes soovivad näha Euroopa Liitu nõrga ja killustatuna. Me ei tohi lasta sellel sündida, kasutatagu selleks poliitilisi vahendeid või energiat või infosõda," ütles Kaljurand.

Ta tõi oma pöördumises välja nii Suurbritannia ebakindla tuleviku euroliidus kui ka Kreeka finantskriisi, mis ohustab rahaliidu toimimist. Kaljurand rõhutas, et Euroopa Liidu ühtsuse suurim katsumus rändekriisi kontekstis on ühise piirikaitse tugevdamine ja Schengeni lepingu säilitamine.

"Ma mõistan riikide soovi sulgeda ajutiselt oma piirid, et saada migratsioon kontrolli alla. Kuid see saab olla ainult ajutine lahendus, kui me ei soovi Schengeni süsteemi kokku kukkumist," sõnas Kaljurand. Tema hinnangul oleks sisepiiride taastamine löök ühtse Euroopa maine pihta.

Schengeni kriisi valguses peab Kaljurand pagulaskriisi üheks tõsisemaks üksikuks väljakutseks, mis kunagi Euroopa Liidul lahendada on tulnud. "On selge, et lähimate aastate jooksul peavad liikmesmaad langetama väga keerulisi otsuseid väga kiiresti," toonitas välisminister.

Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale": artikkel 5 on ja jääb NATO põhiliseks väärtuseks

Intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" selgitas Kaljurand, et liitlaste tuleku ja vägede Eestisse paigutamise eesmärk on heidutus.

"Aga heidutus omakorda näitab valmisolekut ja loomulikult NATO põhiartikkel, artikkel 5 on ja jääb NATO põhiliseks väärtuseks, põhiliseks koostööartikliks," märkis ta.

Artikkel 5 sätestab NATO ühe olulisema eesmärgi - kaitsta liikmeriikide julgeolekut. Kõnes meenutas Kaljurand, et NATO eelmise tippkohtumise peamine tõukejõud oli vahetu reaktsioon Venemaa agressioonile Ukraina vastu, järgmine tippkohtumine peab tema sõnul võtma laiema ja pikaajalisema vaate ning kindlaks määrama, kuidas tegutseda julgeolekukeskkonnas, mis on etteaimamatu.

Kaljuranna kinnitusel on nii Eesti kui Venemaa huvides kahe riigi vahelise piirileppe ratifitseerimine. Nii on talle kinnitanud ka Venemaa välisminister.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles, et lepete ratifitseerimisel ootab Eesti praegu järgmist sammu Vene riigiduumalt. Septembris toimuvate Vene parlamendivalimiste tõttu on duuma praegusel koosseisul jäänud selleks loetud kuud.

"Kahepoolselt kokku lepitud piir naaberriikide vahel on vajalik sõltumata poliitilistest eriarvamustest. Või võib öelda, et pigem on see vajalik isegi seetõttu, et niisugused eriarvamused on mõnes valdkonnas sügavad ja põhimõttelised," sõnas Mikser.

Mikser ütles, et loodab, et piirilepped ratifitseeritakse lähiajal, kuid tuleb valmis olla, et see võib juhtuda riigiduuma uue koosseisu ametiajal.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: