Väikese väina kinnikasvamine valmistab piirkonna elanikele üha suuremat muret
Saaremaad ja Muhumaad ühendava Väikese väina kinnikasvamine valmistab mõlemate saarte elanikele juba aastaid muret ning selle mure lahendamiseks kogutakse praegu inimeste allkirju. Tammiga poolitatud väina veevahetus on põhjustanud palju keskkonnaprobleeme.
Keskkonnaministeeriumis kogunes täna teist korda Väikese väina töörühm, kes koosneb nii saarlastest kui ka riigi esindajatest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Saaremaa ja Muhumaa vahel asuv Väike väin lõigati tammiga kaheks eraldi laheks juba 120 aastat tagasi. Esialgu pääses tammist mingil määral vett läbi, kuid 20 aastat tagasi ehitatud tammi laiendus sulges läbipääsu veele pea täielikult.
Seisev vesi on kohalike sõnul tänaseks on kohalike sõnul palju paha teinud - ujumiskohad on kinni kasvanud, kalad on läinud, vesihernes vohab ja juba on tunda roiskunud vee haisu.
Hädasti oleks tammile vaja ehitada vee läbipääsud.
"Rannajoon läheb kaotsi - inimestel on erinevad probleemid sellega. Sellepärast, et turismindust tehakse Saaremaal siiski tänu rannajoonele. Kinnisvarahinnad on langenud, inimesed lähevad minema. Meile sinna puhkama keegi ei tule," nentis Väinatammi avade loomise eestvedaja Heiki Hanso.
Ka kalamehed on hädas. "Minu küla kalamehed, kes on kogu aeg end seal elatanud, ja nende jutte kuulates, siin vaidlusteks ei ole põhjust. Me kõik teame, et see läheb halvemaks ja tuleb, aga kuidagi see passiivne hoiak võtab kodanikelt algatuse tuhina ära, riik laseb sellel minna," lisas Hanso.
Keskkonnameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür ütleb, et tänasel koosolekul arutati läbi kõikvõimalikud rahastusskeemid tammile avade ehitamiseks ja leiti, et ainus võimalik lahendus on minna edasi välisprojektiga.
"Praegu kõige tõenäolisem on minna edasi Life'i projekti, mis tähendab seda, et meil peab olema selline töögrupp, töögrupis peab olema piisavalt initsiatiivi, et koostada taotlus, minna sellega edasi Life'i vooru, kus seda hinnatakse. Loomulikult peab olema riigil ka kaasrahastus. Kui see projekt leiab toetust, siis om võimalik sellega edasi minna," selgitas Müür.
10 aastat tagasi lõi keskkonnaamet Väikese väina hoiuala ning tänaseks on sellele kaitsealale loodud ka kaitsekorralduskava. See kava näeb ette veeavade projekteerimist aastaks 2019.
"2019 oleks see aasta, kus me saaksime praeguste plaanide järgi valmis projekti, alustada projektiga, mis kaaluks läbi need võimalikud läbivoolu kohad, võimalikud rahastusallikad ja teeks täpse detailse plaani, et milline see läbiviik olema peaks," lausus nõunik Müür.
Müür lisas, et rahasummadest on praegu veel vara rääkida, kuna kõik sõltub projektist. Laualt on aga läbi käinud vahemik 6-10 miljoni euroni.
Toimetaja: Laur Viirand