Riik tahab metsamajandamise efektiivsemaks ja haldajasõbralikumaks teha

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Raiesmik. Autor/allikas: Rando Kall/RMK

Keskkonnaministeerium on algatanud metsaseaduse muutmise kavatsuse, kuna kehtiv seadus ei lahenda enam metsakorraldusega seotud probleeme ning on metsakorraldajale kohmakas, kulukas ja aeganõdev.

Probleeme, mida uue seadusega lahendada soovitakse, on kümmekond.

Näiteks praegu ei võimalda seaduses sätestatud raievanused majandusmetsade puistuid optimaalses eas kasutusse võtta. Sellega omakorda väheneb puistu tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Samuti väheneb vanusega puude juurdekasv, mis on vajalik teistes sektorites tekkiva CO2 heite sidumiseks.

Seetõttu soovitakse uue seadusega kehtestada minimaalne raievanus, mis võimaldab metsadel siduda aastas maksimaalne kogus süsinikku ja toota maksimaalset omanikutulu nii praeguses kui ka muutuda võivas nõudluses. Samuti on muutus vajalik rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks.

Lageraiele on alternatiive

Teiseks murekohaks on asjaolu, et metsaomanikud kipuvad oma metsale kohaldama vaid lageraiet – alternatiivsed raieliigid metsa uuendamiseks erilist kasutust pole leidnud. Seaduse abil loodetakse soodustada turberaie ja valikraie kasutamist, leevendades ja osaliselt kaotades nende raieliikide kehtivaid piiranguid. Praegused reeglid on suunatud eelkõige vana metsa pikaajalisele hoidmisele, mitte aga selle kiirele ja efektiivsele uuendamisele.

Uue seadusega soovitakse pakkuda ka vääriselupaikadele tõhusamat kaitset. Kuivõrd praegune seadus sõnastab vääriselupaiga maksimaalse suurusena 7 ha, siis plaanitakse kaotada suuruspiirangud ning edaspidi võib vääriselupaik ka kaitstaval loodusobjektil paikneda. Selle muudatusega peaks kaitset saama kõik ka sisuliselt vääriselupaigana mõistetavad alad, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavad ning mõiste muutub üheselt arusaadavaks. Praegu on formaalsete piirangute tõttu kaitse alt välja jäetud vääriselupaikade osakaal suur - riigimaal 20,5% ja eramaal 9,5%, mistõttu on oluline tagada vähemalt nende tegelik kaitse.

Ülereguleerimine ja tohutu bürokraatia

Seadusealgataja keskkonnaministeerium tunnistab, et praegu kehtiv seadus reguleerib metsakahjustuste likvideerimise protsessi üle, tuues kaasa liigset bürokraatiat ja dubleeritud tegevusi. Selleks kaotatakse uue seadusega mitmed nõuded, millega väheneb oluliselt nii riigi halduskoormus kui ka metsaomaniku kulud metsakahjustusest teatamisel.

Praegu puudub metsaomanikul kindlus, et ta saab oma metsa soovitud ajal majandada, kuna metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Kehtib printsiip – kes esitab esimesena, sellel on ka eesõigus saada raieks luba, mis kehtib 12 kuud, kuid samas ei kohusta raiet tegema. Kuna käesolev seadus kehtestab lageraielankidele suurimad lubatud pindalad, siis seab see hiljem raieloa taotlenud metsaomaniku ebavõrdsesse seisu, kuivõrd praegu kontrollitakse, ega kavandatavate ja omavahel ühist piiri omavate lageraiealade pindala ei ületa lubatud ülemmäära ka juhul, kui need asuvad eri omanike kinnistutel. Senise praktika põhjal on 40% väljastatud lageraielubadest jäänud realiseerimata, mis tähendab, et raiet ei tehta, kuid samas on võetud piirneva kinnistu omanikult võimalus raie tegemiseks. Valdavalt on sellised probleemid juhuslikku laadi, kuid teatud juhtudel on võimalik ka pahatahtlikkus: esitades aastast aastasse samale alale raieteatisi ilma reaalse soovita neid realiseerida on võimalus blokeerida naabri soov oma metsaomandit kasutada. Uues seaduses lubatakse omanikel metsaomandi kasutamist kavandada piirinaabrist sõltumatult.

Vaja on vähendada ka erametsanduse toetuste menetlemise halduskulusid ning kiirendada menetlusprotsessi, samuti täpsustada toetuse saamise tingimusi ja tagasinõudmise aluseid. Selleks plaanitakse toetustaotlused viia järk-järgult üle e-keskkonda.

Lohakalt metsakorraldajalt kutsetunnistus ära

Uue seadusega tahab riik luua ka võimaluse võtta ebakorrektselt metsakorraldajalt kutsetunnistus ära. Praeguse korra järgi võib tahtlik korduv rikkumine viia küll metsakorraldusettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte metsakorraldaja tunnistuse äravõtmiseni. Seetõttu on praegu võimalik jätkata ebakorrektset tegevust uue juriidilise isiku vormis, kellele antakse üle vahendid ja sõlmitakse lepingud ebakorrektselt tegutsevate metsakorraldajatega.

Samuti pole metsa inventeerimisüksus enam ajakohane, kuna praegused majandamisüksused on inventeerimiseks ebamõistlikult suured. Edaspidi on metsa inventeerimise maht metsa omaniku otsustada, nii et tal on võimalik eelarvet endale sobivalt planeerida. Riigimetsa puhul tähendab see tööprotsessi paremat automatiseeritust, kuna andmebaasi kantud uued eraldiste andmed edastaks kohe metsaregistrisse, ilma et peaks katastri- või majandusüksuse kaupa andmeid edastama.

Samuti soovitakse vähendada metsateatiste menetlusprotsessi ja vähendada halduskulusid. Korrastamist vajab ka metsaregister, mille pidamise eesmärk ei vasta enam tegelikkusele.

Uue metsaseaduse väljatöötamist juhib keskkonnaministeerium, kaasatud on nii seotud riiklikud institutsioonid kui ka eraomanikke siduvad ühendused. Eesmärgid on sõnastatud, tuginedes metsanduse arengukavale aastani 2020 ja valdkondlikele analüüsidele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: