Applebaum: võime olla paari halva valimise kaugusel NATO ja Euroopa Liidu lõpust
USA ajaloolane ja ajakirjanik Anne Applebaum hoiatab, et Lääs on praegu väga keerulises olukorras ning mitmete lähiajal toimuvate valimiste tulemused saavad olema vägagi määrava tähtsusega.
"1950. aastatel, kui institutsioonid olid veel uued ja ebakindlad, kartsid tõenäoliselt paljud inimesed, et lääneriikide alliansist ei saa asja. Võimalik, et ka 1970. aastatel - Punaste Brigaadide ja Vietnami sõja ajastul - kartis veel rohkem inimesi, et Lääs ei jää püsima. Kuid mina oma täiskasvanuna elatud aastate jooksul ei mäleta ühtegi niivõrd dramaatilist olukorda kui praegu - hetkel oleme me kahe või kolme halva valimise kaugusel NATO ja Euroopa Liidu lõpust ja võimalik, et oleme lähedal ka liberaalse maailmakorralduse kokkukukkumisele," kirjutas Applebaum oma ajalehes The Washington Post avaldatud kolumnis.
"Ameerika Ühendriikides oleme me silmitsi võimalusega, et Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks võib täiesti reaalselt saada Donalt Trump, mis omakorda tähendab ka seda, et me peame tõsiselt arvestama võimalusega, et ka presidendiks saab Trump," jätkas ta. "Hillary Clintoni kampaania võib kokku variseda mitmel erineval põhjusel, mis on liiga ilmsed, et neid hakata praegu arutama. Valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega. See tähendab, et järgmise aasta jaanuaris võib meil Valges Majas olla mees, keda ei huvita absoluutselt põhimõtted, mida president Obama, Bush, Clinton, Reagan - ja ka Johnson, Nixon ja Truman - oleksid kutsunud "meie jagatud väärtusteks"."
Trump on Applebaumi sõnul propageerinud nii piinamist, massilist väljasaatmist kui ka usulist diskrimineerimist. "Ta on uhkeldanud, et tal on ükskõik, kas Ukraina lubatakse NATO-sse, teda ei huvita NATO ega viimase julgeolekugarantiid. Euroopa kohta on ta teatanud, et "nende konfliktid ei vääri ameeriklaste elusid. Euroopast tagasitõmbumine hoiaks riigi jaoks igal aastal kokku miljoneid dollareid". Igal juhul eelistab ta diktaatorite seltskonda demokraatide omale. "Nende inimestega saab kokkuleppeid teha," on ta Venemaa kohta öelnud. "Mul saaksin Putiniga suurepäraselt läbi"."
Ajaloolase sõnul tuleb meeles pidada, et lisaks sellele, et Trumpi ei huvita Ameerika liitlassuhted, ei suudaks ta neid ka alles hoida. "Praktikas eeldavad nii sõjalised kui ka majanduslikud liidud mitte kahtlast kinnisvaramagnaati, kes "teeb diile", vaid igavaid läbirääkimisi, mitterahuldavaid kompromisse ja mõnikord ka oma riiklike eelistuste ohverdamist laiema kasu nimel. Ajal, kui välispoliitiline debatt on enamikus lääneriikides täielikult ära kadunud ja selle asemele on tulnud poliitilist meelelahutust pakkuv reality-TV, on kõiki neid asju palju raskem selgitada ja põhjendada avalikkusele, kes pole sellest vähemalgi määral huvitatud," nentis Applebaum.
Ameeriklased pole ajakirjaniku hinnangul ainsad, kes leiavad, et nende liitlassuhted on justkui koormaks muutunud. "Aasta pärast toimuvad presidendivalimised Prantsusmaal. Üks favoriitidest, Rahvusrinde juht Marine Le Pen, on lubanud lahkuda nii NATO-st kui ka Euroopa Liidust, riigistada ettevõtteid ning piirata välisinvesteeringuid. Nagu Trumpki, peab ta oluliseks erilist suhet Venemaaga, mille pangad on rahastanud tema valimiskampaaniat. Minu prantslastest sõbrad kinnitavad mulle, et juhul, kui Marine Le Pen peaks jõudma lõppvooru, ühendavad vasaktsentristid ja paremtsentristid oma jõud, nagu nad tegid seda ligi paarkümmend aastat tagasi tema ise Jean-Marie Le Peni vastu. Kuid valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega. Mis juhtub, kui Le Peni vastaskandidaat näiteks mõne skandaali ohvriks langeb? Mis juhtub, kui Pariisi raputab järjekordne ISIS-e rünnak?" küsis ta.
"Kui see juhtub, võib Suurbritannia olla juba pooleldi uksest väljas. Juunis hääletavad britid referendumil Euroopa Liidust lahkumise teemal. Praegu on tulemust raske ette ennustada, kuid kui lahkumise toetajad võidavad, on kõik taas väga lahtine. Referendumid võivad hakata toimuma ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikides. Ungari peaminister Viktor Orban räägib mõnikord Läänest lahkumisest ja strateegilise alliansi sõlmimisest Moskva või Istanbuliga," arutles Applebaum.
Seega pole Applebaumi arvates ka raske ette kujutada olukorda, kus end Euroopast lahti ankurdanud Suurbritannia eemaldub transatlantilisest alliansist. "Kui Euroopa Liidust lahkumisest tingitud majanduslik tagasilöök on piisavalt tõsine, võivad Briti valijad konservatiivide valitsuse maha hääletada ja asuda toetama Tööparteid, mille juhtkond on praegu äärmuslikult USA-vastane. Keegi ei võta leiboristide vasakäärmuslasest juhti Jeremy Corbynit praegu tõsiselt, kuid keegi ei võtnud ka Trumpi tõsiselt. Corbyn on praegu ainus rakendatav alternatiiv, kui Briti valijad soovivad muutust. Valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega," kirjutas ajaloolane.
"Ilma Prantsusmaata lakkab Euroopa ühisturg toimimast. Ilma Suurbritanniata on ka NATO elus püsimist raske ette kujutada. Nagu Trumpi retoorika põhjal saab järeldada, on liitlassuhete kulusid - "miljoneid dollareid aastas" - lihtsam näha, kui liitlassuhetest tulenevat pikaajalist kasu. Lääneriikide ühtsus, tuumaheidutus ja regulaarväed andsid meile rohkem kui pool sajandit poliitilist stabiilsust. jagatud majandusruum aitasid luua jõukust ja vabadust nii Euroopa kui Põhja-Ameerika jaoks. Kuid need on asjad, mida me peame enesestmõistetavateks seni, kuni me nad kaotame," märkis Applebaum kokkuvõtteks.
Toimetaja: Laur Viirand