Alamkoja konservatiivist seadusandja Damian Collins ütles, et tema komisjon plaanib küsitleda kaampaaniaühenduse Leave.EU kaasasutajat Banksi tuleval nädalal.

"Ta ütles, et kohtus Vene suursaadikuga ainult üks kord: me teame, et oli palju enamat. Oli reise Moskvasse väidetavalt pakutud tulutoovate äritehingute eest. Kas need tehingud viidi läbi?" küsis Collins usutluses BBC-le.

"Kas seda raha kasutati poliitilises kampaanias? Ma arvan, et kõik need on tähtsad küsimused ja rahvas tahab teada vastust," lausus ta.

Ajalehe Sunday Times andmeil kohtus Banks enne ja pärast Brexiti rahvahääletust 2016. aasta juunis mitu korda Vene suursaadikuga Londonis ja talle pakuti kuut Venemaa kullakaevandust puudutavat ärilepingut.

Leht kirjutas, et Banksi tutvustas Vene saadikule Aleksandr Jakovenkole Aleksandr Udod, kes arvatakse olevat Vene luureohvitser. Magnaat on varem tunnistanud, et andis 2016. aasta novembris New Yorgis Donald Trumpi võidu järel USA presidendivalimistel Vene ametnikele Trumpi üleminekumeeskonna liikmete telefoninumbreid.

Lehe sõnul tõstatavad paljastused "plahvatusohtlikke küsimusi Venemaa katsete kohta mõjutada refrendumi tulemust", kuid Banks lükkas need tagasi kui osa "nõiajahist" Brexiti ja Trumpi vastu.

Briti peaminister Theresa May ütles laupäeval Kanadas vastuseks Sunday Timesi väidetele, et ta on kindel, et kui on uurimist vajavaid kahtlustusi, siis tegelevad sellega asjassepuutuvad võimud.

Minister David Lidington ütles pühapäeval BBC-le, et kahtlustused on "tõsised" ja võimud peaksid neid uurima.

Kindlustustööstuses varanduse kogunud Banks oli varem öelnud, et tal oli 2015. aasta 6. novembril Venemaa Londoni saatkonnas Jakovenkoga "kuus tundi kestnud rohke alkoholiga lõuna".

Sunday Times kirjutas meilivahetusele viidates, et kohtumise korraldas Udod ja ta oli üks 23 arvatavast Vene luurajast, kelle Suurbritannia pärast endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist 4. märtsil Salisburys riigist välja saatis.

Leht tsiteeris kohtumisel viibinud Banksi lähikondlast Andy Wigmore´i, kelle sõnul ei pakkunud nad suursaadikule mingit informatsiooni ega avaldanud oma kampaania üksikasju.

Timesi andmeil kohtusid Banks ja Wigmore Jakovenkoga uuesti 17. novembril kohtumisel, mkus osales ka kaevandusmagnaat Siman Povarenkin, ning arutelu keskendus kuut Vene kullakaevandust hõlmavale tehingule.

Vene naisega abielus olev Banks külastas seejärel 2016. aasta veebruaris Brexiti-kampaania kõrghetkel enda sõnul "perereisi" raames Venemaad.

Brexiti pooldajate kampaania liikmed kutsusid Jakovenko ja Udodi Londoni Notting Hillis Banksi korraldatud peole ning Vene suursaadik palus luba külastada ka referendumiöö pidu Westminsteris.

Vene suursaadik omalt poolt kutsus Banksi ja Wigmore´i endaga kohtuma pärast seda, kui nad külastasid koos Briti Iseseisvuspartei (UKIP) toonase esimehe Nigel Farage´iga 2016. aasta novembris varsti pärast presidendiks valimist Trumpi.

"Suursaadik oli huvitatud sellest, kuidas läks meie kohtumine Trumpiga," sõnas Wigmore.

Sunday Times kasutas loos ajakirjanik Isabel Oakeshottilt saadud meile. Lehe sõnul andis Oakeshott neile meilid pärast seda, kui tema meilikontodesse häkiti.

Oakeshott on raamatu "The Bad Boys of Brexit" kaasautor.

Ajakirjanik ütles Sunday Timesile, et "Banks ja Wigmore lasid ennast venelastel häbematult ära kasutada".

"Mul oli Vene suursaadikuga kaks alkoholirohket lõunat ja veel üks teejoomine. See on mugav poliitiline nõiajaht nii Brexiti kui ka Trumpi tõttu," sõnas Banks lehele.

Arutelud kullakaevanduste üle lõppesid magnaadi sõnul tulemusteta. "Ma ei lõiganud mingitest äritehingutest kasu, sest ma ei püüdnud neid sõlmida," lausus ta.

Banks ütles, et avaldas USA ametnikele Vene ametnikega peetud kohtumiste üksikasjad.

Banks ütles pühapäeval ka Reutersile, et kõik vihjed, justkui oleks Leave.EU kampaania saanud Venemaalt finantstoetust, on "täielik rämps".

Ärimehe arvates on Sunday Timesi artikli näol tegu Brexiti toetajate vastu suunatud "nõiajahiga".