Maffiale on pagulaskriis kasulikum kui narkoäri: 1,2 miljoni põgenikuga kaasneb 6 miljardi eurone must äri
Europoli andmetel teenis maffia möödunud aastal pagulaskriisi pealt kuni 6 miljardit eurot kasumit. See on 2/3 Eesti riigi tänavusest eelarvest. Inimeludelt teenitakse raha müües põgenikele kohta paadis, mis kunagi Euroopasse ei jõua, pannes püsti võltsitud passide trükikodasid, orjastades põgenikke ning sidudes sellesse kõigesse korrumpeerunud ametnikke.
Eilsed terrorirünnakud Brüsselis on tõstnud Euroopas järjest kasvava pagulaskriisi pinge haripunkti. Kuigi tundub, et selles kriisis kannatavad kõik ja võitjaid pole, siis näib, et just narkoärikad on need, kes sellest kasu lõikab. „Pealtnägija“ jutustab loo, mida käis tegemas paar nädalat enne Brüsseli plahvatusi Euroopa südames. Tutvumas käidi kahe eesti mehe tööga, kes iga päev tegelevad tegelevad organiseeritud kuritegevusega vastu võitlemisega pagulaskriisis.
1,2 miljonit põgenikku ei jõudnud Euroopasse omaalgatuslikult
Kunagine Eesti keskkriminaalpolitsei tippametnik Lenno Reimand on juba aastaid töötanud Haagis, Hollandis. Tema otsene tööandja on üleilmne kriminaalpolitsei võrgustik Interpol, aga Reimandi missioon on olla Interpoli eriesindaja Europolis, mis eri riikide politseiüksuste koostööagentuur Euroopas.
Ajakirjanduse pealkirjades pööratakse põhiliselt tähelepanu põgenikele, räägitakse eelmise aasta numbritest – 1,2 miljonit Euroopasse jõudnud põgenikku. „Jah, vaadates seda numbrit, see on kahtlemata hirmuäratav nii mõneski mõttes. Samas pööraks ma tähelepanu tegelikult hoopis teisele numbrile. Need 1,2 miljonit põgenikku ei saabunud Euroopasse omaalgatuslikult.“
Praegune migratsioonikriis on Reimandi sõnul väga dünaamiline kuriteoliik, mis muutub sisuliselt iga päev.
„On seosed terrorismiga – Pariisi rünnakud eelmisel aastal näitasid, et infovahetus, info jagamine riikide vahel ei ole võib-olla kõige ideaalsem. Siin on kindlasti töö ära teha veel ja meie roll on eelkõige viia kokku informatsioon erinevatest riikidest. Aga mitte ainult: viia kokku ka politseiline informatsioon ja teave, mida koguvad eriteenistused, et siis mitte lasta enam läbi vigu, mis võivad viia siis kurbade tagajärgedeni“
Uku Särekanno, nõunik Eesti alalises esinduses Bürsselis, ütleb, et igasugune Euroopasse pääsemine praegu on seotud sellega, et tuleb kellelegi kuskil maksta ja tuleb kellegi teenust kuskil tarbida, mis ei ole just kõige legaalsem.
„Kindlasti 90 protsenti kui mitte 100 protsenti nendest põgenikest kasutasid kurjategijate abi,“ lisab Reimand. Need on kurjategijad, kes lõid tingimused ja võimaldasid põgenikel Euroopasse jõuda. „Tegemist on siiski organiseeritud kuritegevusega ja see on see tahk, millele Europol, Interpol ja meie õiguskaitseasutused eelkõige tähelepanu pööravad.“
See on suur äri ja selle n-ö teenuse järgi on väga suur nõudlus
Lenno Reimand ütleb, et tegelikult räägimegi kuriteost kui teenusest. „Põgenikekriisiga seoses on tulnud ka politsei sõnavara uus termin, mis on siis „kuritegevus kui teenus“.“
Pakutakse transporditeenust, pakutakse dokumentide võltsimise teenust. Pakutakse erinevaid muid teenuseid, mis on vajalikud selleks, et inimene jõuaks sinna, kuhu ta soovib jõuda.
„Selle ümber tegelikult ringleb veel väga suur illegaalne majandus, mis puudutab siis kas või päästeveste, paate, paadimootoreid, kõike sellega seonduvat,“ räägib Reimand.
Uku Särekanno räägib, et kuritegevus kui selline on läinud väga projektipõhiseks: opereeritakse nendega, kes selle projekti puhul võivad kasulikuks osutuda.
„Ei ole nii, et albaanlased tegelevad ainult albaanlaste või leedukad ainult leedukatega. Punti võetakse need, kes näivad selle projekti puhul head ja kasulikud partnerid olevat ning aetakse asju nendega.“
Lenno Reimand Lisab, et pigem on tegu oportunistliku süsteemiga, et kus on võimalus, seal haaratakse sellest kinni. „Kahtlemata saame rääkida teatud tõmbekeskustest, mitte ainult Euroopas, vaid ka lähteriikides, transiitriikides.“
Lääne-Aafrikas on tõmbekeskuseks Niger, Ida-Aafrikas Sudaan, Liibüa, Türgi, samuti Iraan, kust läheb läbi põhiosa Aasiast saabuvaid põgenikke. Sealt edasi Euroopa – Itaalia ja Kreeka, Balkanimaad, Ungari, Saksamaa, Belgia, Taani, Rootsi. Need kõik on kohad, kus kogunevad ka n-ö kuritegelikud grupeeringud. Paljudel juhtudel on tegemist kohalike grupeeringutega, kes olles selles riigis, tekitavad soodustingimusi põgenike edasitoimetamiseks.
3000–6000 eurot ülevedamise eest, 100 000-eurone teenistus kuus
Spetsialistide hinnangul on põgenikeäri praegu isegi kasulikum kui narkoäri, kuna uimastiveos võib laadung teel sihtkohta vahele jääda ja kaasneb reaalne kahju. Põgenikeäris kasseerib maffia kogu kasumi aga teekonna alguses, ja siis on juba ükskõik, kui kliendid teel sihtkohta näiteks ära upuvad.
Kindlasti näeme illegaalseid vahendusmeetodeid ja suuremate summade maksmist Vahemere ääres. „Räägitakse summadest 3000–6000 eurot ülevedamise eest. On erinevaid pakette nii-öelda, on perekonnapakett, on allahindlused lastele, erinevaid võimalusi. Marsruut, mis viib näiteks Türgist Liibüa kaudu Itaaliasse, millest osa on lennukiga, osa paadiga, võib olla tunduvalt odavam. Samuti näiteks Türgi rannikult lähemate Kreeka saarteni on suhteliselt odav reis, kui nii võib öelda,“ kirjeldab Lenno Reimand.
Suvel räägiti, et Liibüast ülevedude eest teenis mõni noormees ligikaudu 100 000 eurot kuus.
Paadid, mis kunagi ei saagi sihtkohta jõuda
„On kindlad tõendid selle kohta, et osa paatidest, mis hakkavad näiteks Liibüa rannikult liikuma Itaalia suunas, neil ei olegi ette nähtud kunagi Itaaliasse jõuda – see ei ole reaalselt võimalik, see paat ei ole merekõlbulik, pole piisavalt kütust mootori jaoks. Nende taktika on väga lihtne: jõudes merele, lihtsalt tehakse hädaabikõne, ja siis kas mõni kaubalaev, mõni piirivalvelaev või mõni muu alus korjab need inimesed üles ja toimetab turvalisse kohta Itaalias.“
Uku Särekanno lisab, et enamasti on laeva peal keegi, kellele tehakse baaskoolitus, mida teha ja paat ise kantakse n-ö baaskuludesse, mis pärast peaks tulema koondsummana kõik tagasi.
Paadid tulevad paaditehastest. Paaditehased kuuluvad erinevatele inimestele. Osa neis on legaalsed ärid, mida kontrollib organiseeritud kuritegevus. Osa on põrandaalused illegaalsed tehased, näiteks Hiinas. See tähendab, et kvaliteet kõigub, kõiguvad ka hinnad.
Põrandaalused passitrükikojad
Ja need pole vaid paadid ja laevad, kuhu maffia investeerib. Juba on tabatud põrandaaluseid trükikodasid, kuhu on sadade tuhandete eurode eest ostetud moodsaid trükiseadmeid. Sealt tuleb mustale turule täispakett dokumente – passidest keeletõenditeni. Vahistatud ka ametnikke, kes on läinud suure raha eest maffia palgale.
See, mille piirivalved ja Frontex kätte saavad, on Uku Särekanno hinnangul vaid jäämäe tipp. 2012. aastal avastati välispiiril ligikaudu 10 000 võltsitud passi ja võltsitud dokumenti.
Paadiga riiki tulemine on vaid üks võimalus. Teine võimalus on oluliselt mugavam: tulla võltsitud dokumendi ja vale identiteediga. Nii sisenetakse täiesti seaduslikku kanalit kaudu, lennukiga.
Kõigele sellele aitab kaasa korruptsioon, mis kergendab kurjategijate tegevust ja tulu teenimist. „Me näeme seda erinevatel tasanditel, näeme seda piirikontrollides, kus on kindlad taksid selle kohta, palju maksab ühe bussi läbi laskmine,“ selgitab Lenno Reimand.
Jutt käib nii lähteriikidest, transiitriikidest kui ka Euroopa riikidest. „Aga ka meil on juhtumeid, viiteid sellele, et ka lennujaamades on näiteks turvateenistused olnud seotud põgenike liikumisele kaasaaitamisega.“
10 000 alaealist mustal turul maffia heaks tööl
Põgenike ülevedamisega teenitud kasumitega äri veel ei piirdu. Spetsialistid on väitnud, et Saksamaal on näiteks kadunud 130 000 põgenikku ja üle Euroopa umbes 10 000 alaealist, kes nähtavasti on pandud juba Euroopa sees mustal turul maffia heaks tööle.
„Tõsiasi on see, et meil on väga suured vajakajäämised põgenike registreerimisel Euroopas ja osad probleemidest on tingitud väga lünklikust registreerimisest. Me tõesti ei tea, kus osad inimesed on. Eriti puudutab see muidugi alaealisi. Ütleme niimoodi, et me võime öelda, et on tuhandeid alaealisi, kelle asukohta me ei tea,“ räägib Reimand.
See ei tähenda, et nad on ohus, aga ametivõimud ei ole teadlikud nende asukohast. See võib tähendada ka, et nad on oma perega ühinenud, läinud sugulaste juurde. Aga võib tähendada ka seda, et nad on sattunud inimkaubitsejate kätte ja sunnitud kuritegevusele.
Ette on tulnud ka palju juhtumeid, kus inimestel on lihtsalt tee peal raha otsa saanud. See omakorda on viinud selleni, et neid on rakendatud ebaseadusliku tööjõuna väga erinevates valdkondades: prostitutsioon, orjatöö, töö restoranides, narkootikumide vedajatena.
Võitlus pagulaskriisi pealt sadu miljoneid teeniva maffiaga on pehmelt öeldes peavalu, sest ainuüksi Europol suutis eelmise aasta jooksul erinevate operatsioonide raames fikseerida vähemalt 10 000 isikut, kes on seotud põgenike illegaalse toimetamisega Euroopasse.
2015. aasta jooksul saabus Euroopa Liitu üle miljoni põgeniku, mis on umbkaudu 13 jalgpalliväljakutäit inimesi. Euroopa Liidu piiride taga ootab praegu vähemalt 70 jalgpalliväljakutäit inimesi, kelle ainus eesmärk on jõuda Euroopasse.
Toimetaja: Marju Himma