7. oktoobril 1920. aastal sõlmiti Suwalki linnas Poola ja Leedu vahel leping, millega lõppes kahe riigi piirivaidlus Suwalki ja Vilniuse piirkonna pärast. See leping põhjustas Zeligowski mässu, mida mahitas Poola valitsus ning millega suur tükk Leedumaad, muuhulgas Vilniuse linn Poolale läksid. Oluline on, et Poola poolele jäi üsna palju leedulastega asustatud alasid, vahendas "Välisilm".

Kui Leedust sai Nõukogude liiduvabariik, anti lahke žestiga Vilnius Leedule tagasi, sest ühe linna administratiivsel asukohal polnud totalitaarses suurriigis, kus liiduvabariik niikuinii sisuliselt krai sünonüüm oli, suuremat tähtsust. Vilnius jäi Leedule ja Leedu pealinnaks ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Leedu iseseisvuse taastamist.

Suur tükk leedulastega asustatud alasid aga jäi endiselt Poola poolele, nagu muuseas ka vastupidi.

96 aastat hiljem arutas USA 2017. aasta Euroopa kaitsmiseks mõeldud eelarve neljakordistamist seoses Venemaa agressiivse käitumisega. USA vägede Euroopa komandör, kindralleitnant Ben Hodges juhtis tähelepanu kitsale maaribale kahe NATO liikmesriigi Leedu ja Poola piiril ning hoiatas, et see võib saada Venemaa sõjalise agressiooni sihtmärgiks.

Ta pole NATO kindralite hulgas ainus, kellele kõigest 102 kilomeetri laiune pudelikael silma on hakanud.

Pudelikael, mida poolakad tunnevad rohkem Suwalki kitsusena ja leedulased Suwalki kolmnurgana, jääb Kirde-Poolasse, kirdest piirab seda Leedu, loodest Venemaa Kaliningradi oblast, mis on Venemaa enklaav endise Ida-Preisimaa kohal, ning kagust Valgevene.

Venemaa on Suwalki koridoriga seoses paaril korral juba teatanud, et ta tahaks sinna rajada alalise ühendustee Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahele, sest senised ühendusteed Leedu kaudu on liiga pikad ja kergesti haavatavad.

NATO sõjaväelased ja analüütikud aga kardavad kõige rohkem, et Venemaa võib püüda ala enda valdusse saada, õhutades ajaloolisi rahvuspingeid piirkonna poolakate ja leedulaste vahel.

Suwalki koridori on võrreldud ka Fulda koridoriga ehk madala alaga Ida-Saksamaa ja Frankfurdi linna vahel, mille kaudu Ida bloki väed oleks saanud külma sõja kuumaks muutudes Frankfurti ja selle ümbruses asuvaid liitlasvägesid rünnata.

Pudelikaela ümbrus näeb välja nagu sõjardi unenägu - Kaliningradi oblastis Baltiiski sadamas paikneb 56 laevaga Venemaa Balti laevastik, peale selle veel allveelaevad, maaväed ja kaks õhubaasi.

Valgevene ja Venemaa suhted pole küll alati kõige pilvitumad, see aga ei sega kahe riigi läbirääkimisi hiiglasliku lennuväebaasi rajamise asjus Valgevenesse, otse Suwalki pudelikaela kõrvale.

Poola käitumine Suwalki lepingu sõlmimise ajal, eriti aga Vilniuse äravõtmine, tekitavad leedulastes ning mitte ainult Suwalki kolmnurgas elavates leedulastes, ebameeldivaid tundeid siiani.

Kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris, korraldati Leedus rahvaküsitlus selle kohta, millised on Leedule kõige ohtlikumad riigid. Teisele kohale jäi Poola. Pärast Poola uue valitsuse ja presidendi võimuletulekut on suhted kahe, oma ajaloo jooksul enamasti koos tegutsenud, rahva vahel veelgi halvenenud.

Oma suur osa on siin president Andrzej Duda otsusel vetostada vähemuskeelte kasutamine teise keelena riigi mõnes piirkonnas.

Leedu poliitikavaatlejad, näiteks energiajulgeoleku, poliitiliste riskide ja Venemaa ekspert Agnia Grigas, juhivad tähelepanu ohule, et Venemaa võib üles kütta Suwalki kandi rahvusradikaale ning need panevad ette ühendada piirkond Kaliningradi oblastiga, mis siis Krimmi stsenaariumit korrates ka teoks saab.

Kui Suwalki kitsus juba Kaliningradi oblasti koosseisus on, pole teistel NATO riikidel enam maismaaühendust ei Leedu, Läti ega Eestiga. Ainus võimalus neid riike ohu korral abistada, on siis vee ja õhu kaudu.

Strateegilisi analüüse koostava mõttekoja Stratfor hinnangul pole võimalus, et Venemaa moel või teisel Suwalki piirkonna endale krabab, küll eriti suur, sest sellise operatsiooni läbiviimine läheks Venemaale puhtalt rahalises mõttes liiga kalliks maksma.

Ka on Poola ja Leedu läbisaamine valitsuste tasandil vähemalt normaalne ning ilmselt sekkuksid mõlemad riigid, kui keegi piirkonnas tõsiselt pingeid üles puhuma hakkaks.

Küll jääb Suwalki hõivamise võimalus mõtteainena kindlasti üles edaspidi nii ähvardusena Venemaa poolt, kui ka NATO ühe põhjendusena väekoondise suurendamiseks Balti riikides, samuti jäädakse Suwalki stsenaariumit edaspidigi läbi mängima nii NATO kui ka Venemaa strateegilistel õppustel.