Lavrov rõhutas, et Venemaa on sunnitud tegutsema, kui NATO infrastruktuur ka Rootsi territooriumile laieneb, vahendas The Local.

"Igal riigil on õigus otsustada, millisel viisil ta oma julgeolekut tagab, kuid tuleb ka meeles pidada, et kui sõjaline infrastruktuur Venemaa piiridele lähemale tuleb, peame me astuma vajalikke sõjalis-tehnilisi samme. Selles pole midagi isiklikku - nii see lihtsalt käib," selgitas Vene välisminister.

Küsimusele, milliseid meetmeid Venemaa kasutusele võtaks, vastas Lavrov järgnevalt:

"See ei ole minu ülesanne. See on relvajõudude, kaitseministeeriumi ja kindralstaabi otsustada. Kui nad näevad, milline potentsiaal teisel pool piiri on - otse meie piiri taga või natuke kaugemal, teavad nad ka seda, milline võimekus seal on ja mida oodata, kui NATO peaks otsustama meid "tulisel viisil" peatada."

Intervjuus mainis Lavrov ka Balti riike ning lausus, et viimased pole näidanud Venemaa suhtes üles mingit tänu selle eest, et neil omal ajal "rahus minna" lubati.

Lavrov süüdistas Rootsi riigijuhte ka riikidevaheliste suhete jahutamises seoses Ukraina kriisiga ja ta rõhutas, et Venemaa on Rootsit alati pidanud heaks naabriks. "Kuid see kõik lõpetati meie Rootsi kolleegide poolt, see ei juhtunud meie initsiatiivil," märkis ta.

Viimastel aastatel on suhted Rootsi ja Venemaa vahel keerulisemaks muutunud.

Näiteks NATO raporti kohaselt olevat Venemaa 2013. aastal harjutanud ka Rootsi ründamist tuumarelvaga. Rootsi kaitsepolitsei Säpo on aga Venemaa tegevust nimetanud riigi suurimaks julgeolekuga seotud ohuteguriks. Samuti on avalikkuses ja erakondade seas hakatud märkimisväärselt rohkem toetama NATO-ga liitumist, kuigi elanikkonna enamust selle soovi taga veel ei ole.

2014. aasta sügisel aga jahtis Rootsi merevägi Stockholmi saarestikus väidetavat Vene allveelaeva, kuigi mingit kindlat ja ametlikku tõendit merepiiri rikkumise kohta ei saadud. Probleeme on olnud õhupiiri rikkumistega Vene sõjalennukite poolt.