Vene ajaloolane: ühel päeval tunnistab Venemaa, et küüditamine oli inimsusevastane kuritegu
Vene ajaloolase ja nõukogude režiimi kuritegusid uuriva ühingu Memorial juht Arseni Roginski on kindel, et ühel päeval teadvustab Venemaa, et aastatel 1940-1950 toimunud küüditamised Balti riikides oli inimsusevastane kuritegu.
"Selleks, et Venemaa oma Balti naabritega kunagi ühise keele leiaks, pole oluline, milliseid termineid kasutame selle kohta, mis 1940.-1950. aastatel juhtus, vaid ennekõike see, et tunnitaksime, et tegemist oli kuriteoga, mille me kunagi toime panime," ütles Roginski usutluses Postimehele.
Ajaloolase sõnul jääb vaid küsimus, millal Venemaa seda teadvustab ning selleks, et Balti riikide ja teiste maadega, kus sellised puhastused toimusid, rahu sõlmida, peab Venemaa leidma ühised hinnangud sellele probleemile.
"Ma arvan, et see võib küll aega võtta, kuid ühel päeval see juhtub," märkis Roginski.
Tema sõnul on rahvusliku ajaloomälu puhul kõik keerulisem - näiteks eestlaste rahvuslikus mälus on metsavennad kangelased, kuid venelaste omas bandiidid.
"Kuid mis puudutab 14. juuni küüditamist, siis siin kaheti mõistmist olla ei saa - see oli riigi võitlus relvitute inimeste vastu, repressiivne akt ja koletu inimsusevastane kuritegu," ütles Roginski.
Toimetaja: Marek Kuul