Enamik presidendiks pürgijaist pooldab topeltkodakondsust teatud juhtudel ({{commentsTotal}})

Enamik presidendiks pürgijatest leiab, et Eesti kodakondsusseadus vajab kaasajastamist ja teatud juhtudel peaks topeltkodakondsus lubatud olema. Arvamused lähevad aga lahku selles osas, milliste riikide puhul see nii võiks olla ja kas see puudutab sünnijärgset või naturalisatsiooni korras saadud kodakondsust.

Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles pühapäeval toimunud Reformierakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhisegadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse kõigile soovijatele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps ütles, et topeltkodakondsus peaks Eestis olema lubatud Euroopa Liidu riikide kodanikele ja seda nii sünnijärgselt kui ka naturalisatsiooni korras.

"Seetõttu me kinnistaksime endale järgmise põlvkonna võimaluse tulla Eestisse tagasi ja hoida tihedat sidet," selgitas ta.

Vene rahvusest inimeste puhul on Repsi sõnul oluline aga vähendada kodakondsuseta inimeste arvu, lihtsustades Eesti kodakondsuse andmist. Sellisel juhul peaks aga neil inimestel olemagi ainult üks, Eesti kodakondsus.

"Meie kõige suurem julgeolekurisk on see, et tõepoolest on Eestis väga palju neid inimesi, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja keda me sellega lükkame Vene kodanikuks See kindlasti ei ole Eesti huvides," rääkis Reps.

Sotsiaaldemokraatide kandidaat Eiki Nestor toetab mõtet muuta kodakondsusseadust. Tema jaoks on aga oluline see, et topeltkodakondsus oleks esialgu lubatud ikkagi sünnijärgsetele kodanikele.

"Seal on põhimõtteline teema sünnijärgsetest Eesti kodanikest, kelle puhul seda on peetud mõistlikumaks teha. Vaidluskohad on natuke teisel pool. Mitte Euroopa Liidu sees või väljas, vaid tegu on sellega, kas tegemist on sünnijärgsete kodanikega või mitte," rääkis Nestor.

Presidendikandidaadiks pürgiv Allar Jõks ütles konkreetselt, et praegune seadus, mille kohaselt peab sünnijärgselt Eesti ja mõne teise riigi kodakondsuse saanud inimene 18-aastaselt valima ühe neist, on põhiseadusevastane. Neil inimestel peaks tema sõnul olema lubatud kaks kodakondsust. Naturalisatsiooni korras kahe kodakondsuse lubamine oleks aga juba julgeolekuküsimus.

"Kodakondsus on eriline suhe riigiga, mis hõlmab õigusi, kuid veelgi olulisem - kohustusi. Olukord, kus me tekitaksime Eestis juurde kodanikke, kes peaksid hakkama valima, kas olla lojaalne Eestile või Venemaale, siis see oleks päris tõsine julgeolekuprobleem," selgitas Jõks.

Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat Mart Helme ei poolda topeltkodakondsuse lubamist ei sünnijärgsetele ega ka naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud kodanikele.

Toimetaja: Merili Nael



Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: