Tuntud ajakirjaniku hukkumist autopommiplahvatuses Kiievis uurib ka FBI ({{commentsTotal}})

Foto sündmuskohalt Kiievis.
Foto sündmuskohalt Kiievis. Autor/allikas: Unian/Ukrainskaja Pravda

Kolmapäeval Kiievis tuntud ajakirjaniku Pavel Šeremeti hukkumisega autopommiplahvatuse kriminaaluurimisse on kaasatud ka USA Föderaane Juurdlusbüroo (FBI).

Siseminister Arsen Avakov märkis, et kriminaaluurimisse on kaasatud FBI eksperdid, vahendas Interfax.

"Ma saan uurimise kohta iga päev uut infot, kuid see ei ole mõeldud avalikustamiseks," ütles Avakov.

Väljaande Ukrainskaja Pravda ajakirjanik Pavel Šeremet (44) hukkus kolmapäeva hommikul Kiievis autopommiplahvatuses.

Auto omanik on Ukrainaskaja Pravda juht Olena Prõtul, kuid teda plahvatuse hetkel sõidukis ei viibinud.

Võimuesindajatest allikate kinnitusel oli plahvatuse põhjuseks lõhkeseadeldis. Hiljem teatati prokuratuurist, et juhtumit uuritakse kui ettekavatsetud mõrva.

Ukraina siseministri nõunik Zorjan Škirjak kirjutas sotsiaalmeedias, et lõhkelaeng vastas umbes poolelel kilogrammile trotüülile ning plahvatus korraldati tõenäoliselt kas kaugjuhtimise teel või taimeri abil. Nõuniku sõnul viitavad asjaolud sellele, et ajakirjaniku tapmise sooritasid asjatundjad.

Šeremet juhtis 1990. aastatel Valgevene televisioonis analüütilist saadet "Prospekt", tegutses ärilehe peatoimetajana, seejärel pääses Vene telekanalisse ORT, kus kajastas Valgevene sündmusi.

1997. aasta juulis vahistati Šeremet reportaaži pärast olukorrast Leedu piiril, teda süüdistati seadusvastases piiriületuses, ebaseaduslikus ajakirjanduslikus tegevuses ja sidemetes välisriikide salateenistustega. Toona asus Šeremeti kaitsele Vene president Boriss Jeltsin. Šeremet mõisteti kaheks aastaks tingimisi vangi.

Viimasel ajal elas ta Kiievis, kus töötas veebiportaalis Ukrainska Pravda ja tegi raadiosaateid.

Toimetaja: Marek Kuul



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: