Ukraina peaminister süüdistas Babtšenko tapmises Venemaad ({{commentsTotal}})

Võimuesindajad teisipäeva õhtul Kiievis Arkadi Babtšenko kodumajas.
Võimuesindajad teisipäeva õhtul Kiievis Arkadi Babtšenko kodumajas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman süüdistas kolmapäeval Venemaad ajakirjanik Arkadi Babtšenko tapmises.

NB! Kolmapäeva õhtul selgus, et surnuks peetud Vene ajakirjanik Arkadi Babtšenko on tegelikult elus.

41-aastane Babtšenko oli läinud teisipäeval Kiievis poodi leiba ostma ning tema abikaasa leidis mehe peagi koduukse juurest haavatuna. Tulistamise tagajärjel raskelt haavata saanud Babtšenko suri kiirabiautos, vahendasid BBC, Unian, Meduza, Novaja Gazeta jt.

Meest oli mitu korda selga tulistatud ning politseijuht Andri Krištšenko sõnul rünnati ajakirjanik Babtšenkot tema erialase tegevuse tõttu.

Oma viimases sotsiaalmeediapostituses, mis oli tehtud vaid mõni tund enne rünnakut, oli Babtšenko meenutanud, kuid ta täpselt neli aastat tagasi napilt eluga pääses.

Tookord oli tal olnud kavas lennata koos Ukraina sõduritega helikopteriga konfilktitsooni olukorda jälgima, kuid kuna õhusõidukis ei olnud piisavalt ruumi, teda lõpuks helikopteri pardale ei lubatud. Hiljem tulistasid Kremli-meelsed võitlejad aga sama helikopteri alla ning 14 Ukraina sõdurit hukkus. "Mul oli õnne. Teine sünnipäev, nagu selgus," nentis ta.

Babtšenko viimastele sõnastele viitas oma Facebooki-postituses ka peaminister Groisman. "See on Arkadi Babtšenko viimane postitus. Kümme tundi tagasi kirjutas ta oma teisest sünnipäevast. Ja siis nad tapsid ta."

"Ma olen veendunud, et Venemaa totalitaarne režiim ei andestanud talle tema ausust ja põhimõttekindlust. Ta oli Ukraina tõeline sõber, kes kirjutas Venemaa agressiooni kohta tõde," märkis Ukraina valitsusjuht. "Tapjad peavad saama karistuse."

Lavrov nimetas süüdistust osaks "Venemaa-vastasest kampaaniast"

Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas kolmapäeval Groismani süüdistused tagasi ja teatas, et sellised väited on osa "Venemaa-vastasest kampaaniast".

Varem oli Venemaa välisministeerium teinud avalduse, milles nõuti, et Ukraina võimud juhtumit põhjalikult uuriksid. "Verised kuriteod ja täielik karistamatus on saanud Kiievi režiimi ajal rutiiniks," seisis avalduses.

Teisipäeval oli Venemaa uurimiskomitee teatanud, et alustab samuti juurdlust Venemaalt pärit Babtšenko tapmise asjus.

Ukraina esindajad on omakorda nimetanud Venemaa selliseid avaldusi küüniliseks propagandaks ja rõhutanud, et Kreml on olnud seotud ka paljude varasemate atentaatidega Ukrainas. Väljaanne Meduza on teinud ka ülevaate sellest, kuidas Vene riigimeedias on Babtšenko mõrva kajastatud ehk kui "järjekordset ajakirjaniku tapmist Ukrainas" ja "et kindlasti hakkab Kiiev selles kohe Venemaad süüdistama".

Kiievis on viimastel aastatel toimunud mitmeid edukaks osutunud atentaate tuntud isikute, sealhulgas Venemaalt lahkunud Kremli-kriitikute vastu.

Enim tähelepanu pälvinud juhtumiteks on näiteks Valgevene ajakirjaniku Pavel Šeremeti hukkumine autopommiplahvatuses 2016. aasta juulis, Ukraina sõjaväeluure ohvitseri Maksim Šapovali tapmine 2017. aasta juunis ning kunagise Vene riigiduuma saadiku Deniss Voronenkovi surnuks tulistamine 2017. aasta märtsis.

Babtšenko näol oli tegu legendaarse ajakirjaniku ja Kremli-kriitikuga

19-aastase juuratudengina kutsuti Babtšenko Vene armeesse ning ta teenis sõdurina mõlemas Tšetšeenia sõjas, mille kohta on ta hiljem avaldanud ka kriitilise memuaarideraamatu.

Hiljem sai temast ajakirjanik ja rindereporter, kes tegi kaastööd paljudele väljaannetele ning kritiseeris häälekalt ka Venemaa tegevust Ukrainas ja Süürias.

Ajalehes Guardian eelmisel aastal avaldatud arvamusartiklis kirjeldas ta pikemalt ka asjaolusid, mille tõttu ta otsustas lõpuks kodumaalt lahkuda, sest sealne olukord oli tema jaoks juba otseselt eluohtlikuks muutunud.

Esialgu kolis ta Prahasse, kuid hiljem asus elama Kiievis, kus tegutses eelkõige krimmitatarlaste telekanalis ATR.

Järelehüüdeid on avaldanud näiteks Novaja Gazeta ja Meduza.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: