WSJ: Obama administratsioon saatis Iraanile 400 miljoni dollari eest sularaha ({{commentsTotal}})

USA dollarid, eurod ja Iraani riaalid.
USA dollarid, eurod ja Iraani riaalid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajalehe The Wall Street Journal andmetel korraldas president Barack Obama administratsioon käesoleva aasta jaanuaris salajase transpordioperatsiooni, mille käigus saadeti Iraanile 400 miljoni USA dollari väärtuses sularaha. Raha saatmine leidis aset ajal, kui Iraani võimud vabastasid neli Teheranis kinni peetud USA kodanikku.

Allikate kinnitusel viidi eraldusmärkideta transpordilennukiga Iraani puitkastid, mille sees oli eurosid, Šveitsi franke ja teiste välisriikide valuutat. Väidetavalt hankis USA sularaha Hollandi ja Šveitsi keskpangast, kirjutas väljaanne.

Sellise meetodi kasutamise põhjuseks on asjaolu, et Iraaniga dollarites arveldamine on USA seadustega keelatud. Lisaks on Iraanil senini kehtivate sanktsioonide tõttu väga raske rahvusvahelisele finantssüsteemile ligi pääseda ja mõnikord kulub suure ülekande kohalejõudmiseks isegi kuid.

Täpsemalt oli tegu esimese maksega, mis puudutas Obama administratsiooni ja Iraani valitsuse 1,7 miljardi dollari suurust kokkulepet aastakümneid kestnud finantsvaidluse teemal. Nimelt sõlmis USA vahetult enne 1979. aasta islamirevolutsiooni relvatehingu Iraani viimase šahhi Mohammad Reza Pahlaviga ning rahvusvahelises kohtus olid Washington ja Teheran selle tehingu asjaolude teemal juba pikemat aega vaielnud.

Kokkulepe vaidluse asjus saavutati ajal, mil ametlikult asuti rakendama ka Iraaniga sõlmitud tuumalepet. "Nüüd, kui tuumalepe on tehtud, vangid vabastatud, oli ka õige aeg see vaidlus lahendada," selgitas president Obama 17. jaanuaril, kuid 400 miljoni dollari väärtuses sularaha transportimist ta aga ei maininud.

Samas on USA ametnikud öelnud, et Washington oli kindel, et rahvusvahelises arbitraažikohtus, kus Iraan nõudis 10 miljardit dollarit, jäädakse kaotajaks ning seega on vana tehingu asjus saavutatud kahepoolne kokkulepe ehk 1,7 miljardit maksumaksjate jaoks tegelikult vägagi soodne.

Lisaks on ametnikud rõhutanud, et sularaha maksmine ja vangide vabastamine pole kuidagi omavahel seotud ning nende ühele ajale sattumine on juhuslik.

"Nagu me oleme selgelt öelnud - läbirääkimisi suure hagi lahendamiseks peeti täiesti eraldi aruteludest, mis puudutasid Ameerika Ühendriikide kodanike koju naasmist. Läbirääkimised polnud mitte ainult eraldiseisvad, vaid neid pidasid mõlemalt poolelt ka erinevad meeskonnad," selgitas USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Riigisekretär John Kerry aga kirjeldas vangide vabastamist olulise diplomaatilise läbimurdena, mille aluseks oli varem edukalt sõlmitud tuumalepe.

Paraku on mõned USA ametnikud tunnistanud, et vangide vabastamise asjus läbi rääkinud Iraani kolleegid ütlesid, et neil on vaja sularaha saabumist, et näidata millegi käega katsutava saavutamist. Lisaks on Iraani meedia allikad esitlenud sularaha saabumist kui lunaraha maksmist USA poolt. Iraani välisministeerium pole samas teemat ametlikult kommenteerinud.

Vabariiklasest Arkansas' senaator Tom Cotton, kes on olnud üks Iraani tuumaleppe tulihingelisemaid kriitikuid, ütles kommentaariks, et "president Obama maksab ajatolladele 1,7 miljardit dollarit lunaraha USA kodanikest pantvangide eest".

Artiklis märgitakse ka seda, et pärast sularaha maksmist on Iraani võimud võtnud vahi alla kaks Iraani-USA kodanikku.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: