Nimelt oli Iraanile lubatud, et viimane saab uuesti ligipääsu välispankades asuvatele ja vahepeal sanktsioonide abil külmutatud rahasummadele, sealhulgas 5,7 miljardi USA dollari ulatuses vahenditele, mis asusid ühes Omaani pangas, vahendasid Associated Press ja Weekly Standard.

Selleks, et seda Omaani pangas asuvat raha kulutada, soovis Iraan selle vahetada Omaani riaalidest USA dollariteks ja seejärel eurodeks, kuid USA kõrged ametnikud olid korduvalt lubanud Kongressile, et Iraan ei saa mitte kunagi ligipääsu USA finantssüsteemile.

Senati vabariiklaste kolmapäeval avaldatud juurdlusest tuleb aga välja, et olukorra lahendamiseks väljastas Obama administratsioon salaja ajutise litsentsi, mis võimaldas Iraanil USA sanktsioonidest mööda minna ehk liigutada rahasummat läbi USA panga. Salajase litsentsi plaan kukkus aga läbi, sest kaks USA panka keeldusid selles skeemis osalemast.

Kaks aastat hiljem on sellest juhtumist saanud oluline osa poliitilisest vaidlusest Iraani tuumaleppe ümber ning tekitab paljude kriitikute meelest küsimuse, kas Obama administratsioon tegi tuumaleppe saamiseks Iraanile liiga lahkelt järeleandmisi. Kuigi litsentsi väljastamine ei olnud mingil kujul ebaseaduslik, leiavad kriitikud, et Obama administratsioon eksitas tuumaleppe nimel teadlikult USA Kongressi ja avalikkust.

Kunagised Obama administratsiooni tippametnikud on aga kriitika tagasi lükanud ning rõhutanud, et ajutise litsentsi väljastamist ei saa tõlgendada kui ligipääsu andmist USA finantssüsteemile. Samuti leiavad nad, et selle teema nö suure kella külge panemine on eelkõige osa vabariiklaste taktikast, mille abil õigustada president Donald Trumpi otsust Iraani tuumaleppest taganeda.