Jaapani keiser teatas, et tema halb tervis takistab ametikohustuste täitmist ({{commentsTotal}})

{{1470641580000 | amCalendar}}

Jaapani keiser Akihito teatas täna videopöördumises rahvale, et tema halvenev tervis ja kõrge iga teevad tal ametiülesannete täitmise keeruliseks. Kuigi 82-aastane keiser ei kasutanud otseselt väljendit "troonist loobumine", andis ta selgelt mõista, et ei soovi enam oma senises rollis jätkata ning loodab, et tema töökoormust on võimalik vähendada.

Tegemist oli Akihito ametiaja teise telepöördumisega, vahendasid Reuters ja BBC.

Jaapani rahvusringhääling NHK teatas eelmisel kuul, et Akihito, kellele on tehtud südameoperatsioon ning kes on saanud ravi eesnäärmevähi vastu, soovib lähiaastatel troonist loobuda.

Troonist loobumine on Jaapani ajaloos väga erakordne juhtum ning moodsal ajal pole seda toimunud. Seega puuduvad sellise sammu jaoks ka täpsemad seadused ja reeglid.

Keiser, keda on ajaloo jooksul peetud jumalikku päritolu isikuks, on Jaapani põhiseaduse kohaselt rahva ühtsuse sümbol, kellel otsest poliitilist võimu pole. Seega juhul, kui Akihito oleks täna otseselt öelnud, et soovib troonist loobuda, oleks võidud tõlgendada ka kui poliitikasse sekkumist.

Kuigi paljud jaapanlased on keisri troonist loobumise soovi suhtes mõistmist üles näidanud, on näiteks peaminister Shinzo Abet toetavad konservatiivid sellele varem vastu olnud. Abe ise kommenteeris, et asjaolusid arvestades tuleb asuda kaaluma võimalikke edasisi samme.

Akihito on olnud Jaapani keiser alates 1989. aastast, mil suri tema isa keiser Hirohito. Akihito on Jaapani ajaloo 125. keiser.

Akihitol ja tema abikaasal Michikol on kolm last - 1960. aastal sündinud kroonprints Naruhito, prints Akishino (s. 1965) ja Sayako Kuroda (s. 1969), kes pärast abiellumist loobus oma keiserlikust tiitlist.

2007. aastal käisid keiser Akihito ja tema abikaasa visiidil Eestis. 

Toimetaja: Laur Viirand



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: