"Välisilm": Jaapanis lõppeb üks ajastu ning algab teine
Aprilli alguses teatas Jaapan vägagi tõsise ja kaks aastat põhjalikult ette valmistatud otsuse - 1. maist algab Jaapanis uus ajaarvamissüsteem ehk uue keisri ajastu. "Välisilm" uuris, mida uus keiserlik ajastu endast kujutab.
Seda ajastut kannab deviis on "reiwa", milles sisalduv hieroglüüf tähistab "harmooniat". Jaapani keiser Akihito, kes on rahvast teeninud üle poole sajandi, läheb pensionile, olles esimene keiser üle kahe sajandi, kes sellise sammu astub. Tema poeg, praegune prints Naruhito saab keisriks.
Jaapani keiser ja tema abikaasa üllatasid pühapäeval Tokyos inimesi, tulles keisripaleest välja jalutama kirsiõite õitsemist vaatama. Seitsmeminutiline jalutuskäik paleest kaugele ei viinud, kuid see on üks neist paljudest märkidest, et üks ajastu lõpeb ja teine algab.
Jaapanis on mitu ajaarvamissüsteemi, millest üks on seotud keisriga. Praeguse keisri ajastu nimi on "heisei" - see tähendab rahu saabumist ja hakkas kehtima 1989. aastal, kui suri sõjaaegne keiser Hirohito. Troonile tõusis siis prints Akihito.
Ametikohustusi hakkas Akihito täitma palju varem, 1952. aastal, sest tema isal ei sobinud seoses maailmasõjaga enam riiki esindada. Viimast korda täitis Akihito ametikohustusi 4. aprillil, kui võttis vastu Panama presidendi ja tema abikaasa.
Kaks aastat tagasi otsustas Akihito troonist ja riigi esindamisest loobuda, mis tähendas, et valitsuses hakkas kibekiire töö, et mõelda prints Naruhito ajastule uus deviis. Nädal tagasi see avalikustati.
Jaapanlased on välja valinud 73 märki, mis sobivad ajastu deviisiks. Valitsuse loodud üheksaliikmeline komisjon pidi "reiwa't" võrdlema 238 varasema deviisi ehk gengo'ga, et need ei kattuks. Kuid segadust see valik ikkagi tekitas.
"Nende 73 märgi hulgas pole ühtki, mis oleks halva tähenduse või endega või nii, nagu ühele üritati külge kleepida, käsk ja reeglistik ja korra loomine. See on üks tähendus, aga mitte põhitähendus, mis praegu võeti kasutusele selles ühenduses. Kui võtame selle ühe märgi, mis hääldub Re jaapani keeles, siis on kord, tema teine tähendus on endelisus. See on heaendelisus, ei pea olema halvaendelisus. Ja see on võetud kultuurist," selgitas Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Maret Nukke.
Nii nagu keisri troonist loobumine oli ajalooline, sest selleks polnud isegi seadust olemas, oli ka valitsuse komisjoni otsus märgiline, kui esmakordselt valiti tähemärgid välja Jaapani ühest vanimast luuleantoloogiast.
"See on üks vanimaid luuleteoseid, 8. sajandil koostatud luuleantoloogia manyoshu ehk "10 000 puulehte". Nad läksid jaapani juurte juurde, mis on selle valitsuse uus märk, et pöörame pilgu jaapani sissepoole ja proovime endaga rohkem tegeleda. Nad tõmbasid selle ajastudeviisiga joone vahele, et hiina kultuurimõju lõpp, mina tõlgendaksin seda niimoodi. Võtsid sealt ühe luuletuse. Selles luuleteksti on kaks hiina märki, mis on seotud heaendelise kuuga regetso hoopis sellisest sõnast ja teine märk on wa. Mis on jaapani kultuuris läbiv kontseptsioon ehk harmoonia, harmooniaihalus tasakaalustatute järele läbib jaapani ideoloogiat paar tuhat aastat. Näiteks ka esimese Jaapani riigi nimetus jamato kirjutab sama märgiga wa. Sümboliseerib harmooniat, rahu kui ka Jaapanit. Saamegi kokku "heaendeline Jaapan"," jätkas Nukke.
Uue ajastu sümboleid oodati kaks aastat ehk hetkest, mil keiser troonist loobumise soovist teatas. Vaja on trükkida kalendrid.
"Liitusin Todaniga 30 aastat tagasi, esimesel Heisei ajastu aastal. Seega olen pisut kurb või mul on vastuolulised tunded teadmisega, et Heisei ajastu lõpeb," nentis Todani tehase direktor Junichi Ishii.
Kuid veelgi tähtsam ja igapäevaelu mõjutavam on arvutisüsteemide uuendused.
"Ettevalmistusaeg on olnud vajalik ka selleks, et viia kõik arvutisüsteemid, et need hakkaksid 1. maist näitama uue ajastu aastaarvu ja see on olnud keeruline probleem. Siin on olnud võimalik lugeda, et eri tarkvaraarendusfirmad nt Microsoft on kuus kuud süsteemi testinud. Nii et 1.mail, kui inimene läheb internetti, siis ka seal tehakse ülekandeid näiteks pangas, siis ka seal peavad need minema õige kuupäevaga ja õige aastaga," lausus Nukke.
Ajastule annab nime valitsus, mitte keiser või prints, kes keisriks saab. Seega 59-aastane kroonprints Naruhito peab enda jaoks mõtestama, kuidas riiki tseremoniaalselt esindada nii, et see kannaks "heaendelise Jaapani" eesmärki.
"Otsustasime selle nime kasuks, sest meie arvates on see parim gengo, et näidata inimestele meie lootust uude ajastusse," põhjendas Jaapani peaminister Shinzo Abe.
645. aastal ehk Taika reformide järel öeldi välja esimene keisrivalitsemise deviis, pärast suurt kodusõda 19. sajandi keskel, kui kehtestati taas keisrivõim, lepiti taas kokku, et rahvast peab kõnetama üks suunanäitaja.
"Shinzo Abe harutas lahti mõtte, et on selline mitmekesine Jaapan, kus on hea kõigil, ükskõik mis tööd nad teevad. Jaapan on ses mõttes palju muutunud. Lähme teistsuguse tööturu peale, kus on ka need, kes ei tööta kaheksa tundi suurkorporatsioonis, et ka nemad on võrdväärsed. Ka naistel on siin koht, näiteks peaministri abikaasa on suur naiste võimestaja ja eestkõneleja. Ükski teine peaministriproua pole osalenud poliitikas. See on uutmoodi Jaapani deviis, mis avab Jaapani enda sees inimestele lootuskiired, et neid aktsepteeritakse, kui sa oled natukene teistsugune või teistsuguse tööeluga või hoopiski naisterahvas, kes on tavaliselt kodus lastega, siis nüüd on ka nemad oodatud väga sellel tööturule, kus Jaapani rahvaarv väheneb. See on kõik sellega seotud," ütles Nukke.
Toimetaja: Laur Viirand