Ametnikud vaidlevad Kunda hüdroelektrijaama saatuse üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kunda hüdroelektrijaama edasine saatus on sattunud ametnike vaidluse objektiks: keskkonnaamet soovib paisutuse likvideerimist, sest see aitaks Kunda jõge muuta kalarikkamaks, muinsuskaitseameti seisukohalt väärib hüdroelektrijaam säilitamist.

Keskkonnaamet soovib Kunda jõe kalade elukeskkonna parendamiseks paisutuse likvideerimist. Keskkonnainspektsioon palus reedeks elektrijaama valdajal aktsiaseltsil Generaator esitada keskkonnaametile oma edasised plaanid. Ettevõte küsis segase olukorra tõttu vastuseks ajapikendust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on tänase seisuga olemas ka muinsuskaitse eritingimused, mis tegelikult sätestavad, mis selle objektiga üldse on võimalik ette võtta. Seal on välja toodud ka asjaolu, et sellel objektil on paisutuse likvideerimine keelatud tegevus. Ehk siis inspektsioon käsib meil selle paisutuse likvideerimisega rikkuda muinsuskaitse seadust," rääkis Generaatori juhataja Jan Niilo.

Keskkonnaametnike arvates on piirkonnas hüdroenergiast olulisem arendada looduskasutuse kaitse all olevat Kunda jõge kalajõena. Nad toetuvad aastatagusele riigikohtu lahendile, mis jättis jõusse keskkonnaameti otsuse keelduda aktsiaseltsile Generaator vee erikasutusloa andmisest.

"Paisutus, mis Kunda jõel on, killustab kalade rändetee ära. Esimesed kaks kilomeetrit küll kala jõuab sinnamaani, aga edasi ta paraku ei jõua. See tähendabki seda, et 90 protsenti võimalikest elupaikadest ja kudealadest on kalale kättesaamatu," selgitas keskkonnaameti põhja regiooni juhataja Jaak Jürgenson.

1893. aastal valminud tollase Kunda tsemenditehase hüdroelektrijaam on kultuurimälestis aastast 2008. Muinsuskaitseameti seisukohalt on Baltikumi esimese ja maailmas ühe vanema hüdroelektrijaama säilitamine oluline.

Tekkinud olukord on muinsuskaitsjate sõnul murettekitav. "Kaks Eesti riigiametit ei suuda omavahel kokku leppida ja inimesele öelda, mida ta teha tohib ja mis on need olulised asjad, milles me kõik võiksime kokku leppida ja ühiselt aru saada," kommenteeris muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel.

Kohaliku Viru-Nigula valla võim pooldab hüdroelektrijaama säilitamist ja paisu omaniku pakutud lahendust kalade paisust ümber suunamiseks, mida keskkonnaamet pole pidanud sobivaks.

"Eesti insenerid on võtnud mujalt maailmast šnitti - Austriast, Saksamaalt - kruvikalapääsuga. Nii palju, kui uuringud on näidanud ja Austria keskkonnamet on kinnitanud, see lahendus on toimiv. See võiks sobida ka meile ja see lahendaks kõik. Osapooled saaks leida kompromissi antud küsimuses," ütles Viru-Nigula valla keskkonnaspetsialist Heiko Källo.

Osapoolte arvates võiks olukorras selgust tuua valitsus. Nii ongi elektrijaama omanik pöördunud palvega kultuuriministri poole. Ministeerium pole veel oma seisukohta kujundanud.

Viimati töötas hüdroelektrijaam tosin aastat tagasi. Omaniku sõnul võiks elektrijaama taas töökorda saada paari aasta jooksul.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: