Rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 osales kokku ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stsenaariumi nägi ette, et 2017. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, võivad toimuda teatud terroristlike rühmituste rünnakud selleks, et ohustada kõrgetasemelistel kohtumistel viibijaid ja hirmutada tsiviilühiskonda.

"Ei tasuks võib-olla nii väga keskenduda sellele, milline on selle terroristliku rühmituse ideoloogiline taust. Terrorism on terrorism, ükskõik, kas me näeme seda Lähis-Idas religioosse terrorismiga seotud ilmingud või me näeme siis seda sellise riiklikult toetatud terrorismina. Kui me räägime siin Donetski või Luganski sündmustest. Igal juhul peab Eesti olema valmis ükskõik milliseks stsenaariumiks," märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

Heldna ütles, et õppuse olulisemaks õppetunniks oli koostöö, seda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

"Kui me nüüd võtame seda, kui mitme riigi eriüksused osalesid sellel harjutusel. Selge see, et alates keelebarjäärist lõpetades terminoloogilise erinevusega - kõik see võib kriisisituatsioonis omada vägagi olulist tähtsust ja parem siis harjutada seda harjutamise ajal," lausus ta.

Õppus viidi läbi koostöövõrgustiku ATLAS raames, mis ühendab Euroopa riikide politsei eriüksusi. ATLASE esindaja sõnul seisab Euroopa täna silmitsi nii üksikründajate kui ka organiseeritud rühmitustega.

"Täna seisame me silmitsi ka mitmikrünnakutega. See oli ka üks meie peamistest fookustest sellel õppusel," sõnas võrgustiku ATLAS esindaja Harald Gonner.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et toimunud õppuse üks strateegilisi mõjusid on see, et ATLAS koostöövõrgustik toimib.

"Me saame globaalses muutunud julgeolekuolukorras usaldada oma partnereid ja see omavaheline läbisaamine on vastastikune. Kui partnerid vajavad meie abi, saame meie minna. See suurem strateegiline mõju on ikkagi koostöö," selgitas minister.

Õppusel kasutati treeninglaskemoona, erivahendeid ja imitatsioonivahendeid.