"Välisilm": terrorirünnakutest on järjest rohkem õppida ({{commentsTotal}})

Sel poolaastal on terrorirünnakud Euroopas muutunud üheks osaks elust, millega harjumine võtab kindlasti aega. Äärmusrühmituste vastane võitlus on jõudnud Euroopasse, teistsugusel moel, kui aastakümneid tagasi ja kuigi võib tunduda, et need kõik üks pommitamine ja tulistamine, siis mida aeg edasi, seda rohkem on neist õppida.

Tallinnas osales augusti keskel rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist. Koostööd tuli harjutada teiste suurriikide eriüksuslastega, et valmistuda võimalikeks rünnakuteks ajal, mil Eesti hakkab Euroopa Liidus eesistumist harjutama.

Põhimõtteliselt on ATLAS eriüksuslaste Euroopa Liit. Selles võrgustikus vahetatakse infot terrorünnakute kohta, mis on Euroopas ja ka mujal toimunud.

"Rünnakud Belgias, Prantsusmaal ja ka Saksamaal näitasid, et peame reageerima mitte eriti arukatele üksikutele tegijatele, kuid ka läbimõtlevatele gruppidele. Ehk me seisame vastamisi mitme rünnakuga korraga. See oligi meie õppuse üks peamisi eesmärke," ütles Harald Gonner.

Selle aasta esimeses pooles toimus kümmekond rünnakut kolmes Lääne-Euroopa riigis. Kuigi lõplikku statistikat veel ei ole, tundub, et rünnakute arv on suurenenund. Varasemate aastate võrdluses on näha, et terrrorünnakud 2015. aastal suurenesid aasta varasemaga võrreldes ning samuti see, kes rünnaku läbi viib.

Kui varem oli Euroopas pigem vasak- või paremradikaalid aktiivsed, siis nüüd on esile tõusnud äärmuslased, kes justkui võitlevad usu eest.

"Korraldame koosoleku, umbes midagi niisugust nagu siin Eestis, et arutada juhtunut oma kolleegidega ning vaadelda, kuidas see rünnak seal riigis toimus, seejärel teha võrdlusi ning kas on võimalik oma tehnikatesse midagi kasutusele võtta. Need on meie jaoks väga tähtsad. See lubab meil end paremaks muuta, sest me oleme pidevalt kohustatud taset tõstma ja arenema," ütles Belgia eriüksuse DSU liige Jean.

Rünnakud on olnud erinevad - Nice'is hukkus 84 inimest, kui tulistajad veoautoga läbi rahva sõitsid. Saksamaal ründas 17-aastane nooruk noaga inimesi rongis, haavates viit inimest - need on vaid kaks väga erinevat näidet, mis eriüksuslast ees ootab. Sündmuskohale saadetava eriüksuslase eesmärk ongi info kõige tähtsam, sest rünnaku hetkel tuleb väga palju informatsiooni, mis ei pruugi ka õige olla.

Prantsusmaa eriüksuse RAID liige Olivier ütles, et sihtmärk ei pea olema alati lennujaam. "See võib juhtuda ka metroos, rongis nagu Thalys või Brüsselis. See võib juhtuda kõikjal. Tuleb ette valmistada, et kas tegemist on kinnise või avatud kohaga, sündmuskoha struktuuri vaadata ning tuleb oma tehnikat parendada vastavalt kohale. Ja praegu tuleb eeldada, et algus pole veel kõige hullem," rääkis eriüksuslane.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: