Junckeri sõnul ei ole Euroopa Liit Brexitile vaatamata ohus ({{commentsTotal}})

{{1473833272000 | amCalendar}}
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Sipa USA/Scanpix

Euroopa Liidu tulevik ei ole ohus, seda vaatamata Suurbritannia otsusele ühendusest lahkuda, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kolmapäeval, kutsudes Londonit alustama lahkumisprotsessi nii kiiresti kui võimalik.

"Me austame ja samas kahetseme Ühendkuningriigi otsust, kuid Euroopa Liit kui selline ei ole ohus," ütles Juncker Euroopa Parlamendi istungil Prantsusmaal Strasbourg'is oma aastakõnes.

Junckeri sõnul soovib ta, et Brexit toimuks nii kiiresti kui võimalik. "Et saaks astuda konkreetseid samme, mida on vaja astuda, et meie suhted Ühendkuningriigiga, mis peavad jääma sõbralikule alusele, võiksid võtta uue kuju".

Ta rõhutas taas, et kui Suurbritannia soovib säilitada juurdepääsu EL-i 500 miljoni tarbijaga ühisturule, peab ta aktsepteerima EL-i põhiprintsiipi inimeste vabast liikumisest. "Ei saa olla a la carte juurdepääsu ühisturule," sõnas Juncker.

Briti peaminister Theresa May on öelnud, et ta ei kiirusta alustama Brexiti-läbirääkimisi, vihjates, et need võiksid alata järgmise aasta alguses, kui London on selleks valmis. Kui kõnelused algavad, on Suurbritannial kaks aastat aega Brüsseliga kokkuleppele jõudmiseks.

Juncker märkis, et Euroopa Liit peab olema ühtsem ajal, mil mitmed liikmesriigid on vastu EL-i võimu tsentraliseerimisele. "Euroopa Liidul on puudu liidust," sõnas Euroopa Komisjoni president, lisades, et EL-i integratsioon ei saa jääda üksikute liikmesriikide pädevusse. "Liiga tihti seatakse esikohale rahvuslikud huvid."

Euroopa Liidu ühised sõjalised jõud

Juncker tegi ettepaneku rajada peakorter koordineerimaks jõupingutusi Euroopa Liidu ühiste sõjaliste jõudude loomiseks.

"Meil ei ole alalist struktuuri ja ilma selleta ei ole me suutelised töötama tõhusalt ja seega peab meil olema Euroopa peakorter ja peame tegema tööd ühiste sõjaliste jõudude suunas," ütles Juncker.

Saksa ja Prantsuse kaitseminister on samuti pakkunud sellise peakorteri loomist. Peakorter võiks juhtida EL-i operatsioone, mida seni on juhitud liikmesriikidest. Junckeri sõnul täiendaks uus struktuur NATO-t.

Suurbritannia lahkumine EL-ist võib avada võimaluse ühenduse kaitsekoostöö tihendamiseks ja uute struktuuride loomiseks. London on vastustanud jõuliselt neid algatusi.

Juncker tegi samuti ettepaneku kahekordistada Euroopa Liidu investeerimisplaani 630 miljardi euroni 2022. aastaks, et anda hoogu majandusele. "Investeerimine tähendab töökohti. Ma teen täna ettepaneku kahekordistada meie investeerimisfondi kestvust ja tulejõudu," rääkis Juncker.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS, ERR



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: