Uuring: Z põlvkond säästab, ei laena tarbetult ja nõuab paindlikke töövõimalusi ({{commentsTotal}})

{{1473838489000 | amCalendar}}
Z põlvkonda iseloomustab asjade ostmisest loobumine, pigem eelistatakse asju omada ühiselt ja neid jagada.
Z põlvkonda iseloomustab asjade ostmisest loobumine, pigem eelistatakse asju omada ühiselt ja neid jagada. Autor/allikas: ladyvee9/Creative Commons/ERR

Z põlvkond ehk kuni 25-aastased säästavad ja planeerivad raha väga teadlikult, selgub värskest SEB noorte rahakasutuse uuringust. Asjade ostu tarvis kogutakse raha, krediitkaardi või kiirlaenu võimalusi kasutatakse pigem harva. Seega on Z põlvkond rahaasjades väga teadlik, kuid neil on tööandjatele sootuks uued nõudmised, mis pikas perspektiivis esitavad juhtidele väljakutse.

Viis fakti noorteuuringust ja sellele järgnenud arutelust:

  1. Noored saavad teistest tööturul olijatest keskmiselt veidi vähem palka.
  2. Naiste palgaootus on oluliselt madalam: 29% meestest loodab viie aasta pärast teenida üle 2000 euro kuus, naistest vaid 12%.
  3. Pigem üritavad noored säästa kui kasutada näiteks krediitkaarti. Viimast kasutatakse pigem internetiostude või näiteks reisimisel lennukipiletite või hotelli broneerimiseks.
  4. Z põlvkond ei taha omada autosid või kodusid. Pigem tahaksid noored asju jagada – neid ei huvita omandiõigus asjadele, pigem huvitab neid asjadele ligipääs.
  5. Noored esitavad tööandjatele väljakutse nõudes paindlikke töötingimusi ja -aegu.

SEB esitles teist aastat järjest tehtud noorte rahakäitumise ja elustiili uuringut ning sellele järgnes ümarlaud teemal, kuidas noored praegu õpivad, töötavad ja oma rahaasju korraldavad.

Uuringu tulemusi kommenteerisid ning noorte iseseisva elu alustamise ja rahaasjade korraldamise teemadel arutlevad lisaks SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhile Ainar Leppänenile poliitikauuringute keskuse Praxis hariduspoliitika programmijuhi kohusetäitja, analüütik Hanna-Stella Haaristo, Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson, GoWorkaBiti klienditoe koordinaator Triin Varrak. Ümarlauda modereeris Eeva Esse.

Videosalvestust arutelus käsitletust saab vaadata artikli lõpust.

Arutelus otsiti vastuseid küsimustele:

Milline on tüüpiline Eesti noor (18-25-aastane), kuidas ta õpib ja töötab ning mis iseloomustab teda võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Milline on noorte keskmine sissetulek ja kuidas võiks see viie aastaga muutuda?
Millist rolli mängib noorte majanduslikus toimetulekus vanemate toetus?
Kuidas noored oma rahaasju korraldavad ja milliseid eesmärke seavad?
Milline roll on töökoha leidmisel haridusel ja milline erialasel praktikal?
Noored, kes õpivad eelistavad paindlikku töötamist, millised on Eestis täna selleks võimalused?

Toimetaja: Marju Himma



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: