Soome kaitsejõud otsivad praegu uusi võimalusi, kuidas Venemaa ja lääneriikide suurenenud tegevust lähipiirkonnas paremini jälgida, vahendas Yle.

Näiteks pole kaitseväel hetkel õigust jälgida Soomet läbivaid kommunikatsioonivõrke ning seetõttu on praegu kaitseministeeriumis ettevalmistamisel eelnõu, mis muuhulgas ka selle võimaluse annaks.

Kindralmajor Ohra-aho nentis, et sõjaline aktiivsus on lähipiirkonnas juba mitu aastat kasvanud.

"On näha, et Venemaa ja Lääs on laias laastus olukorras, kus mitu asja on üsna umbsõlmes. Ning mingit muutust silmapiiril ei paista," selgitas ta.

Kaitseministeeriumi eelnõu puhul keskendutakse nüüd sellele, et kaitseväel oleks võimalik saada laiem pilt lähipiirkonna ühiskondlikust arengust, mitte ainult otseselt Soomet ohustavatest teguritest.

"Me ei loe kokku tanke, vaid analüüsime lähipiirkonna olukorda laiemalt. Tehnoloogiline areng muudab julgeolekukeskkonda," lausus sõjaväeluure juht, kuid lisas samas, et julgeolekukeskkonnas pole põhimõttelist muutust viimasel ajal siiski toimunud.

Erinevalt Rootsist Soome sõjaväeluure oma töö tulemusi avalikkusega ei jaga, vaid annavad aru vaid kaitseväe juhtkonnale.

SVT teatas 21. septembril, et viimasel ajal on tehtud mitmeid raporteid Rootsi põhjaosas tekkinud spionaažikahtluste kohta ning Rootsi kaitsejõud on kutsunud nii sõjaväelasi kui ka muid töötajaid üles olema selliste ohtude asjus eriti tähelepanelikud.

Sageli on juhtumid seotud suletud kaitseväeobjektide või õppustega. Väidetavad spioonid on üritanud saada kontakti ka üksikute Rootsi sõduritega - nii otse kui ka näiteks sotsiaalmeedia kaudu.

SVT andmetel oli aga üht NATO liikmesriigi ohvitseri lausa ähvardatud. Juhtum leidis aset Luleå linnas, kui seal oli käimas Rootsi ja NATO ühine sõjaväeõppus. Ohvitseri juurde olid restoranis tulnud venelastest isikud, näidanud talle fotosid tema perekonnast ning nõudnud informatsiooni NATO õppuste kohta.