"Tõepoolest on tavaline, et eesistujal on kuuepäevased töönädalad," tunnistas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistava meeskonna juht Piret Lilleväli BNS-ile. "Eesistumise eel ja ajal suureneb märgatavalt Brüsselis, aga ka Eestis paljude töötajate koormus," lisas ta samas.

Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures Brüsselis Kaja Tael rääkis, et eesistumise ajal peavad esinduses töötavad diplomaadid arvestama töötegemisega ka pühapäeval, et valmistada ette uue nädala kohtumisi.

"See siiski ei tähenda, et kõigil ja alati on pühapäev tööpäev, vaid sõltub järgmise nädala teemadest, nõukogudest, kohtumistest ja teistest üritustest Brüsselis. Pidevalt tuleb kuuepäevaste töönädalatega arvestada osadel juhtivametnikel, sealhulgas kindlasti Kaja Taelal, Eesti alalisel esindajal Euroopa Liidus juures, suursaadik Clyde Kullil ja nende lähimatel abilistel," selgitas Lilleväli.

"Selline töökorraldus ei tule neile, kes on otsustanud oma käe eesistumisele anda, üllatusena," rõhutas ta samas.

Taela sõnul vajavad kõik ametnikud eesistumise ajal väljalülitamise aega, ning arvestades, et töötada tuleb ka pühapäeviti, peab laupäev olema inimestele vaba.

"Kindlasti vaatame, et kõigil oleks tuge ja abi. Esinduses on nüüd inimesi üle kahe korra rohkem. See tähendab, et asjad, mida enne pidi tegema üksinda, on nüüd jagatud meeskonna vahel. Tööd on küll rohkem, aga tuge on ka rohkem," rääkis Tael eesistumist kajastaval kodulehel avaldatud artiklis.

Lillevälja sõnul tuleb inimesed nii Brüsselis kui ka Eestis võimalikult hästi ette valmistada ning valitsuse Euroopa Liidu sekretariaat soovib neid võimalikult palju toetada.

"Enne Brüsselisse pikaajalisse lähetusse saatmist läbivad kõik töötajad põhjaliku tervisekontrolli. Lisaks saame pakkuda inimestele vajadusel nõustamist ja kriisiabi eesistumise ajal. Teame varasemate eesistujate kogemustest, et peame jälgima, et inimesed tööl läbi ei põleks," märkis Lilleväli.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja järgmise aasta 1. juulist 31. detsembrini.