Mujal maailmas on linnarahva kaasamine eelarve koostamisse juba veerand sajandit vana idee. Tartust sai 2013. aastal esimene linn Eestis, kus kaasava eelarve põhimõtet kasutama hakati - linased saavad hääletada, mille heaks üht protsenti investeeringute eelarvest kasutada saab.

"Eelarvet tehes inimesed näevad, kuidas linna juhitakse ehk kuidas eelarve kujuneb," selgitas linnapea Urmas Klaas ERR-i raadiouudistele.

Linn valib esitatud ideedest lõppvooru välja 25, millest linlased omakorda valivad välja kaks - need peaksid siis aasta jooksul teoks saama.

Kevadel laekus tähtajaks 87 ideed, mida asusid sõeluma eksperdid, kes lähtusid sellest, millised ideed on teostatamatud ja millised linnavalitsuses niikuinii juba teostamisel - sellised ideed jäeti eos kõrvale. Järele jäi 42 ideed.

Juunikuus arutati ideid nii nende autorite kui ka ekspertidega, et ideedest ja nende mõjust paremat ülevaadet saada. Seejärel hindasid ettepanekuid nii nende autorid ise kui ka eksperdid ning viimasele sõelale jäi sedasi 25 ideed.

Just ekspertide kaasamine on muutnud küsitavaks kaasava eelarve linlaste kaasatavuse. Näiteks 2014. aastal tõi tartlane Ahto Külvet välja, et kui 21 eksperdist 18 töötab otseselt Tartu linna alluvuses, siis kas linlase hääl ikka pääseb piisavalt mõjule. Linn peab sellist filtreerimist aga vajalikuks, sest muidu võivad lõppvooru jõuda ka teostamatud ideed.

Kui 2013. ja 2014. aasta kaasava eelarve projektid on teoks saanud, siis möödunud aasta võidutööde kohta seda öelda ei saa. Nii jääb aastavahetuseks valmimata Heino Elleri nim. muusikakooli amfiteater, samuti on topanud Tartusse plaanitud linnahalli rajamine. Tähtaegselt ehk selle aasta lõpuks valmib üksnes Tartu Arena eskiislahendus, sest idee on jäänud tasuvusuuringu taha toppama. Nimelt toimub Tartus aastas umbes 20 suurüritust, mistõttu ei peeta linnahalli ehitust rentaabliks ja linnapea Urmas Klaasi kinnitusel seda lähiajal kindlasti ehitama ei hakata.