Reedel saatis Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey Kongressile kirja, milles teatas, et tema juhitud asutus on avastanud ühe teise juhtumi raames hulga e-kirju, mis võivad olla seotud juba lõpetatuks kuulutatud Hillary Clintoni e-kirjade juhtumiga. Lakoonilises kirjas ei mainitud, milline on kirjade täpsem sisu ning seega oli 11 päeva enne valimisi saadetu teate põhjal võimatu tuvastada, kuivõrd oluline uus leid üleüldse on. Clintoni kampaaniameeskond, Demokraatlik Partei ning ka mõned vabariiklasest poliitikud on kritiseerinud Comey't selle eest, et ta ei lähtunud justiitsministeeriumi tavast algusfaasis olevate uurimiste kohta kommentaare mitte jagada ning ei hoidnud ära olukorda, kus ametivõime hakatakse süüdistama katsetes valimistulemust mõjutada. Pärast seda on tulnud USA meedias välja ka see, et Comey olevat olnud vastu näiteks Venemaa süüdistamisele USA presidendivalimistesse sekkumises ning põhjendas oma seisukohta just nimelt sellega, et valimispäev on selliseks avalduseks liiga lähedal. Kusjuures teiste luureametnike järeldustega Venemaa võimaliku sekkumise kohta oli ta ise nõus.

Kõige teravamalt on FBI juhti viimasel ajal kritiseerinud Senati demokraatide liider Harry Reid, kes väidab, et Comey võis oma valimiseelse teatega isegi seadust rikkuda, sest seda saab tõlgendada kui soovi valimistulemust mõjutada. Kuid Reid on oma Comey'le saadetud kirjas viidanud ka ühele palju tõsisemale väidetavale probleemile - et vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ja tema meeskond on teinud Venemaa valitsusega koostööd.

"Minu suhtluses teiega ja teiste julgeolekuvaldkonna juhtidega on saanud selgeks, et teie käes on plahvatusohtlikku informatsiooni, mis räägivad Donald Trumpi ja tema nõunike lähedastest seostest ja koordinatsioonist Vene valitsusega. Avalikkusel on õigus seda informatsiooni teada," rõhutas Reid oma kirjas.

Reidi väited said meedias ja sotsiaalmeedias palju vastukaja. Millele ta Trumpi puhul vihjas? Juba augusti lõpus oli Reid kirjutanud Comeyle ja nõudnud, et uuritaks seoseid Venemaa valitsuse ja Trumpi kampaania vahel. Selles kirjas viitas ta Trumpi nõunikule Carter Page'ile - ärimehele, keda peetakse Trumpi välispoliitika nõunikuks ja kellel on Venemaaga väga lähedased sidemed. Kuigi Page on süüdistused tagasi lükanud, on USA meedia teatel asunud ametivõimud Page'i suhteid Moskvaga uurima. Esmaspäeval teatas NBC, et FBI on uurimas ka Trumpi endise kampaaniajuhi (ja ka Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovitši endise nõuniku) Paul Manaforti ärisuhteid. Kuid Reidi viimases kirjas sisalduvad vihjed tunduvad olevat aga suuremad kui juba varem palju kajastust leidnud kahtlused Page'i ja Manaforti suhtes.

Ühe lääneriigi endine teenekas luureohvitser, kes oma karjääri jooksul tegeles just vastuluurega Venemaa suunal, rääkis ajakirjale Mother Jones, et Venemaa valitsus on juba aastaid üritanud Donald Trumpiga koostööd teha ja teda toetada ning FBI on sellel teemal ka Trumpi käest informatsiooni nõudnud.

Kas see tähendab, et FBI uurib, kas Vene luureteenistused on üritanud luua salajast suhet Trumpiga või üritanud teha temast mõjuagenti? Kas endine Lääne luureametnik ja tema poolt esitatud väited vastavad tõele või mitte? Kuigi FBI pressiesindaja keeldus kommentaaride jagamisest, on üks USA kõrgest valitsusametnikust allikas kinnitanud Mother Jonesile, et nimetatud endise julgeolekuametniku varasemad teated on olnud usaldusväärsed ning olnud ka USA valitsusele kasulikud.

Praegu töötab endisest luurajast allikas ühes USA ettevõttes, mis kogub erasektori klientide jaoks Venemaa kohta informatsiooni. Hiljuti sai allikas ühe kliendi poolt ülesandeks uurida just nimelt Trumpi ja Venemaa ärisuhteid. Kliendiks oli aga projekt, mis sai alguses rahastust ühelt Trumpi-vastaselt vabariiklaselt. Hiljem on aga uurimisprojekti rahastatud Demokraatliku Partei poolt.

"See algas üsna tavapärase taustauuringuna," meenutas veteranluuraja. Kuid mida rohkem ta edasi uuris, seda rohkem märkas ta häirivaid detaile, mis viitasid seostele Trumpi ja Venemaa valitsuse vahel. Luuraja allikate kinnitusel käis Trumpi kampaania ja Kremli vahel infovahetus, millest mõlemad osapooled kasu said.

Oma töö raames suhtleb endine luuraja pidevalt USA luureasutustega ning kuna Trumpi kohta tehtud tähelepanekud olid niivõrd märkimisväärsed, võttis ta juuli alguses iseseisvalt ja ilma oma praeguse tööandja otsese loata oma vanade kolleegidega ühendust. Sisuliselt saatis ta oma tööandja jaoks koostatud raporti ka oma FBI kontaktile.

Mother Jones on nimetatud esialgse raportiga ka tutvunud. Esimeses memos on näiteks järgnev lause: "Venemaa režiim on kultiveerinud, toetanud ja aidanud Trumpi juba vähemalt viis aastat. Eesmärgiks, mille on heaks kiitnud ka Putin, on aidata kaasa lõhede tekkimisele lääneliitlaste seas."

Raporti kohaselt on Trump ja tema sisering saanud Kremlist regulaarset luurealast infovoogu, sealhulgas andmeid Demokraatliku Partei ja teiste poliitiliste rivaalide kohta. Samuti olevat Trump omal ajal Moskvas mingil viisil halba olukorda jäänud ning seega on Kremlil võimalus teda šantažeerida. Lisaks olevat Demokraatliku Partei presidendikandidaadi Hillary Clintoni kohta olemas kaust, mis on koostatud pealtkuulamise abil saadud andmetest.

Luuraja sõnul oli tema raport võetud FBI poolt vastu "šoki ja hirmuga". Pärast esimese memo saamist FBI kohe lisamaterjale ei küsinud, kuid augustis paluti endiselt luurajalt kogu tema valduses informatsiooni ning selle põhjal oli alust arvata, et on algatatud üsnagi ulatuslik uurimine.

"See on väga suure tähtsusega asi, mis on kõrgemal kui igasugune parteipoliitika," kommenteeris allikas. "Ma arvan, et ka Trumpi enda partei peaks sellest kraamist teada saama."

Trumpi kampaaniameeskonna poolt Mother Jonesi päringutele pole vastatud. Varem on Trump ise korduvalt teatanud, et tal polevat mingeid seoseid Venemaaga.

Seda, et Demokraatliku Partei vastu suunatud küberrünnakute ja häkkimiste jäljed viivad Venemaale, on nüüdseks ametlikult kinnitanud ka USA ametivõimud. Samuti on mitmed poliitikud ja ametnikud, sealhulgas ka president Barack Obama ise, avaldanud arvamust, et Vene luurekogukond üritab aktiivselt ja teadlikult sekkuda USA presidendivalimiste protsessi.

USA meedia on viimastel nädalatel kirjutanud ka sellest, et Trump Organizationi ja Vene panga Alfa Bank serverite vahel on täheldatud ebatavaliselt suurt liiklust. Trumpi kampaania on taas kõik süüdistused ja oletused tagasi lükanud.

Pärast seda, kui senaator Reid kuid tagasi esimest korda FBI-lt nõudis Trumpi ja Venemaa võimalike suhete avalikustamist, on Reidi kõneisiku sõnul senaatorit mitu korda luureametnike poolt briifitud. "Ta on veendunud, et tal on piisavalt teavet, et olla väga mures," rõhutas Reidi pressiesindaja.