Trumpi-toimiku koostanud eksluuraja tunnistas, et väited pole tõendatud

Endine Briti luuraja Christopher Steele, kes pälvis tähelepanu Donald Trumpi kohta koostatud luuretoimikuga, tunnistas kohtus, et süüdistused, mida tema allikad tegid ühe tehnoloogiafirma tegevjuhi ja USA Demokraatliku Partei vastu sooritatud häkkimise asjus pole tõendatud.
Steele pole varem Trumpi-vastaste poliitikute poolt tellitud toimiku asjus avalikke kommentaare andnud, kuid äsja Londonis kohtus tuli tal seda oma advokaatide kaudu teha. Nimelt kaebas veebitehnoloogiafirma XBT Holdings tegevjuht Aleksei Gubarjov Steele'i ja viimase konsultatsioonifirma Orbis Business Intelligence laimu eest kohtusse, vahendas Washington Times.
Kohtule esitatud tunnistuses rõhutas Steele, et toimikus esitatud süüdistused Trumpi ja viimase nõunike vastu, mis puudutasid Venemaaga seotud häkkimisvandenõud, polnud kunagi mõeldud avalikustamiseks, veel vähem kuhugi veebilehele üles riputamiseks nagu see juhtus 10. jaanuaril.
Ta kaitses end väitega, et tema klient sisuliselt reetis teda. Ja selleks, et USA valitsust hoiatada, kasutas ta ise sobivaid sisekanaleid, et toimik anda vabariiklasest senaatorile John McCainile. Meedia andmetel ei võtnud McCain ise toimiku sisu asjus seisukohta, vaid andis selle üle Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhile James Comey'le.
Steele on varem töötanud Briti välisluureteenistuse MI6 heaks Venemaal ja Pariisis. Eelmise aasta keskel palgati ta Trumpiga konkureerivate presidendikandidaatide poolt (väidetavalt esialgu vabariiklaste, hiljem võeti ta demokraatide palgale), et kinnisvaraärimehest kandidaadi kohta taustauuringut teha ehk viia läbi "opositsiooniline juurdlus".
Steele'iga rääkinud allikad väitsid toimikus, et Venemaa võimudel on nii Trumpi eraelu kui ka äritegevuse kohta kompromiteerivat infot.
Nii Trump, tema meeskonna liikmed kui ka USA võimuesindajad on toimikus esitatud väited tagasi lükanud. Eksperdid on aga rõhutanud seda, et toimiku sisu koosneb eelkõige vestlustest Briti luuraja allikatega, kelle väiteid pole sisuliselt võimalik kontrollida ning ka selliste väidete esitamise motiivid pole selged.
Toimetaja: Laur Viirand