Duterte põhjendas oma soovi lääneriikide poolt tehtud kriitikaga tema narkovastase kampaania aadressil. Nimelt on USA, teised lääneriigid ja mitmed inimõigusorganisatsioonid kritiseerinud Duterte narkootikumide vastast võitlust, mille raames on ilma kohtupidamiseta tapetud juba tuhandeid inimesi. Kriitikute hinnangul pole märkimisväärsel osal tapetutest narkokaubandusega isegi mingit pistmist olnud ning pealekaebamisest ja omakohtust pakatavad õhkkonda on sageli kasutatud ära isiklikeks arveteõiendamisteks, vahendas Reuters.

Filipiinide president nimetas ICC-d "kasutuks", samuti süüdistas ta ÜRO-d selles, et rahvusvaheline organisatsioon pole suutnud maailmas sõdu ära hoida.

"Nad on täiesti kasutud, nemad seal rahvusvahelises kriminaalkohtus. Venemaa astus seal välja. Ma võin ka seda teha. Miks? Ainult väikesed riigid nagu meie saame seal peksa," rääkis Duterte enne suundumist Peruusse, kus leiab aset Aasia-Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumine.

Tippkohtumise raames saab Duterte nädalavahetusel kokku ka Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga.

Duterte on korduvalt kritiseerinud ja hurjutanud senist peamist liitlast USA-d ning samal ajal kiitnud Hiina Rahvavabariiki ja Venemaad. Ka neljapäeval jätkas ta oma sõnavõtus samal teemal.

"Teate, kui Hiina ja Venemaa otsustavad luua uue maailmakorra, siis mina olen esimene, kes nendega liitub," märkis ta.

Venemaa ütles kolmapäeval lahti Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust

Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla seadlusele, mille kohaselt ütleb Moskva lahti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) aluseks olevast rahvusvahelisest lepingust. Dokumendi tekst avaldati kolmapäeval Venemaa õigusaktide ametlikus veebiportaalis.

Seadluse kohaselt ei hakka Venemaa Föderatsioon osalema ICC aluseks olevas Rooma statuudis ning Putin andis välisministeeriumile korralduse teavitada sellest otsusest ka ÜRO peasekretäri. Otsus jõustub selle allkirjastamise hetkest.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus asutati Rooma statuudiga 17. juulil 1998 ning Venemaa kirjutas statuudile alla 2000. aastal.

ICC hinnangul on Krimmi anneksioon rahvusvaheline relvakonflikt

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuratuuri sekretariaat teatas teisipäeval, et Krimmi annekteerimine 2014. aasta kevadel Venemaa poolt kujutab endast Ukraina ja Venemaa vahelist rahvusvahelist relvakonflikti.

ICC võrgulehel avaldatud raporti Ukrainale pühendatud lõik sisaldab enam kui 20 Krimmi ja Ida-Ukrainat puudutavat kaebust vahemikus 2013. aasta novembrist 2014. aasta veebruarini ning 48 kaebust, mis puudutavad pärast 2014. aasta 20. veebruari toime pandud kuritegusid.

"Olemasolev info viitab, et olukord Krimmis ja Sevastopolis kujutab endast rahvusvahelist relvakonflikti Ukraina ja Venemaa vahel, mis algas hiljemalt 26. veebruaril, kui Vene Föderatsiooon saatis oma relvajõudude liikmed Ukraina valitsuse nõusolekuta hõivama Ukraina territooriumi osi," märgitakse raportis.

ICC raportis sisalduvail andmeil kehtib rahvusvahelist relvakonflikti käsitlev seadusandlus ka pärast 2014. aasta 18. märtsi sellises ulatuses, et olukord Krimmi territooriumil ja Sevastopolis on faktipõhiselt käimasolev okupatsioon.

Rooma statuudi seisukohast võib relvakonfliktil olla rahvusvaheline iseloom, kui üks või mitu riiki okupeerivad teise riigi territooriumi osaliselt või täielikult, olenemata sellest, kas okupeerijatele osutatakse relvastatud vastupanu või mitte, kirjutatakse raportis.