"Teatan siinkohal, et Filipiinid taganevad käesolevast hetkest Rooma statuudi ratifitseerimisest," ütles Duterte kolmapäeval.

ICC teatas veebruaris, et algatab eeluurimise Duterte rahvusvahelist hukkamõistu pälvinud uimastivastase sõja kohta.

Politsei teatel on kampaania käigus tapetud ligi 4000 uimastikahtlusalust, inimõiguslaste hinnangul on hukkunute tegelik arv umbes kolm korda suurem.

Kriminaalkohus saab mõista õigust isikute üle, keda süüdistatakse genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude toimepanemises alates 2002. aasta 1. juulist, mil jõustus kohtu asutanud Rooma statuut.

ICC-ga hiljem liitunud riigid võivad eraldiseisvalt tunnustada kohtu jurisdiktsiooni nende liitumisele eelnenud perioodi ajal toime pandud kuritegude suhtes.

ICC asutamise Rooma statuudi on ratifitseerinud 123 riiki. Lepingut pole ratifitseerinud teiste seas Venemaa, Hiina, USA ja Iisrael.

Filipiinid ratifitseerisid Rooma statuudi 2011. aastal eelmise presidendi Benigno Aquino ajal, andes sellega ICC-le õiguse uurida riigis toime pandud kuritegusid.

Duterte ründas kolmapäeval ICC algatatud eeluurimist, nimetades seda "tarbetuks ja pahatahtlikuks".

"On selge, et ICC-d kasutatakse poliitilise tööriistana Filipiinide vastu," ütles president, mainides avalduses "alusetuid, enneolematuid ja röögatuid süüdistusi minu isiku ja valitsuse vastu".

"Minu poolt väidetavalt toime pandud teod ei ole genotsiid ega sõjakuriteod. Surmajuhtumid on esinenud seaduslike politseioperatsioonide käigus, millel puudus tahtlus tappa," lisas riigipea.