Neivelt: elektrooniline isikutuvastamine teenusena ei toimi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Indrek Neivelt.
Indrek Neivelt. Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Innovaatiliste finantsteenuste osutaja Pocopay tegevjuht Indrek Neivelt leiab, et elektroonilist isikutuvastust võimaldavast rahandusministri määrusest, mis seadustas konto avamise elektroonilisel teel, teenusepakkujaga kohtumata, ei ole Pocopay-sugustele ettevõtetele abi, sest rahapesu tõkestamise seaduse all on neid puudutav regulatsioon, erinevalt pankadest, liiga jäik. See muudab teenuse nende jaoks võimatuks ega toeta kuidagi Eesti e-residentsuse püüdlusi. Seaduseandja aga leiab, et Eesti ei ihka tagasi kiirlaenude aegset olukorda, kus kontroll teenusevõtja üle oli puudulik.

"See lihtsalt ei tööta! See tehti nii keeruliseks!" on Neivelt uue määruse loojate peale pahane. Tema ettevõte Pocopay kauaoodatud teenust - avada konto ilma reaalselt teenuseosutajaga kohtumata, videosilla teel - kasutada ei saa, sest määrus näeb innovaatiliste finantsteenuste pakkujatele hea välja ainult paberil. Pangad on eelisseisus, neid samaväärsete nõuetega ei pitsitata, mis Pocopay esindajale meelehärmi valmistab.

Oktoobri lõpul jõustunud rahandusministri määrus algatati selleks, et välismaalased saaksid kerge vaevaga end e-residendina arvele võtta ja Eestis ettevõtlusega alustada. Muuhulgas käisid tänavu kevadel töörühmast töörühma oma positsioone selgitamas Pocopay esindajad, et seaduseloojatel teenuse olemusest õige arusaam tekiks, ent tegelikkuses raiuti Neivelt selgitusel seaduseks kord, mida keegi täita ei suuda.

"Kõik on kuidagi ületurvatud. Seda tegid praktiliselt kõik ministeeriumid ja kõik pingutasid kruvisid nii nagu jõudsid," on Neivelti diagnoos probleemile.

Näitena mittetoimimisest nimetab Neivelt vajadust rohkem kui kahel korral PIN-koode sisestada, enne kui konto avada õnnestub. "Sellisesse tehnoloogiasse meie ühtegi senti ei investeeri, sest praktikas sellist kadalippu keegi läbi ei käi."

Ta leiab, et rahapesu tõkestamiseks pole kõige olulisem teha konto avamine keeruliseks, vaid pigem mõelda sellele, kuidas teha süsteemi kasutamine jälgitavaks, et vältida kuritarvitusi. "Jälgimise mootorid on kõige tähtsamad, mitte konto avamise protsess. Tuleb keskenduda sellele, mis pärast kontol toimuma hakkab."

Neivelti sõnul pole uues teenuses midagi kasutajasõbralikku ning näiteks Suurbritannias ja Saksamaal on sama teenus tarbijale oluliselt lihtsam.

"Me tegime oluliselt konservatiivsema lahenduse. Samal ajal kogu aeg räägime, et meil on e-residentsus ja kõik kõige parem, tulge meile," toob Neivelt välja vastuolu. "Kedagi innovatsioon tegelikult ei huvita, kõik ainult jutustavad," viskab Neivelt kivi lahkuva peaministri Taavi Rõivase ja tema lähikondsete kapsaaeda, kes seaduseloomet edendasid.

Palling: innovaatilisi finantsettevõtteid ei saa pankadega võrdsustada

Kaks aastat koostamisel ja kooskõlastustel olnud rahapesu tõkestamise seadusega läks lõpuks kiireks, tunnistab riigikogu majanduskomisjoni liige, reformierakondlane Kalle Palling. Ehkki ta väidab, et finantsinspektsioon on olnud uute finantsteenuste turule lubamisel äärmiselt avatud ning selliste teenuste esindajaid, muuhulgas Pocopay seisukohti on ka poliitikakujundamisel arvestatud, siis tegelikkuses kõik Pocopay ettepanekud seadusesse ei jõudnud.

"Kuna e-residentsuse puhul oli pangaarve avamise küsimus elulise tähtsusega, siis ei olnud võimalik enam pikemalt oodata. E-residentsust puudutava osas oli aga kompromiss olemas, mis tähendas, et kõikidele Pocopay ettepanekutele ei olnud kompromissi puudumise tõttu võimalik vastu tulla ja seadusesse need ei jõudnud," põhjendab Palling. "Pocopay soovis ilmselt astuda korraga väga pika sammu regulatsiooni leevendamise suunas, milleks juunis kompromissile ei jõutud. Mis ei tähenda, et tulevikus ei võiks koostöös finantsinspektsiooniga neid uuesti lauale võtta."

Pallingu kinnitusel täidab oktoobri lõpul allkirjastatud rahandusministri määrus, mis võimaldab pangakontorisse ilmumata, elektroonilisel teel kontot avada aga oma eesmärki juba hästi.

"E-residendi loodud ettevõte jätab Eestisse 250 eurot kuus, tuhande ettevõtte kohta teeb see üheksa miljonit eurot," arvutab Palling. Tema sõnul loob 20 protsenti e-residentidest Eestisse ettevõtteid. "Innovaatiliste finantsteenuste kergemat reguleerimist tuleb kindlasti kaaluda, kuid rahulikult ja koos finantsinspektsiooniga."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: