Erakonna riigikaitseküsimuste eest vastutav kõneisik Hans Wallmark ütles Financial Timesile, et Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel tegi tõenäolisemaks selle, et Rootsi taotleb NATO-ga liitumist, vahendas Euobserver.

"Hetkel peame me toetuma isikule, kelle eesmärkidest on väga keeruline aru saada. Seega on argumendid Rootsi NATO-liikmesuse poolt tänase seisuga veelgi tugevamad," selgitas Wallmark.

Mõõdukas Koalitsioonipartei ning tema võimalikud paremtsentristlikud liitlased oleksid võimelised praeguste reitingute kohaselt pärast 2018. aastal toimuvaid valimisi valituse moodustama.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli kevadel avaldatud iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama.

Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel. Samuti on hakatud tegema oluliselt rohkem avalikku sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikidega

Näiteks mai lõpus ratifitseeris Rootsi parlament NATO võõrustamisleppe (HNSA), milles on sätestatud tingimused NATO tegutsemiseks Rootsi territooriumil. Näiteks annab HNSA NATO-le võimaluse transportida sõjatehnikat läbi või üle Rootsi territooriumi, kuid seda saab teha ainult Stockholmi vastava kutse korral.