Rootsi välisminister: Putin peaks lõpetama meie ähvardamise ({{commentsTotal}})

Rootsi välisminister Margot Wallström ja Venemaa president Vladimir Putin.
Rootsi välisminister Margot Wallström ja Venemaa president Vladimir Putin. Autor/allikas: AFP/TASS/Scanpix

Rootsi välisminister Margot Wallström teatas, et Venemaa president Vladimir Putin peaks lõpetama Rootsi ähvardamise.

Rootsi praegune sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus on korduvalt teatanud, et riik ei ole NATO-ga liitumas, vahendab Yle.

Putin aga teatas äsja uudisteagentuurile TT, et ta käsitleb Rootsi võimalikku NATO-liikmesust ohuna ning et Venemaal tuleks sellise ohu tekkimisele ka vastata.

"Meie jaoks tähendab see seda, et NATO laieneks meie piiridele isegi Rootsi poolt. Me peaksime kaaluma, mis oleks sellele sobiv vastus," selgitas ta.

Rootsi võimalik NATO-liikmesus kerkis teemana esile, kui Putin kohtus neljapäeval Peterburi majandusfoorumi raames välismaiste ajakirjanikega.

"Me ei muutuks muidugi kohe hüsteeriliseks ja ei annaks korraldus seada meie raketid laskevalmis, kuid me mõtleme sobiva vastuse peale," teatas Putin.

Rootsi välisminister Margot Wallström märkis, et Putin ei peaks sekkuma Stockholmi välis- ja julgeolekupoliitikasse. Tema hinnangul on Putini kommentaaridel negatiivne mõju.

"Me teeme otsused oma julgeolekupoliitika ja -seisukohtade asjus täiesti iseseisvalt. See on teada fakt, ka Venemaal," lausus Rootsi välisminister.

Wallströmi sõnul pole Rootsil siiski kavas Putini jutu peale ametlikult reageerida. "Ei, meie arvates on meil täielik õigus otsustada oma julgeolekupoliitika üle. Nad ei peaks meid ähvardama."

Kuigi Rootsi praegune valitsus pole NATO liikmeks pürgimist toetanud, kerkib teema avalikkuses sageli esile, muuhulgas seetõttu, et paremtsentristlik opositsioon on üha rohkem liitumist toetamas.

Toimetaja: Laur Viirand



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: