Õppusest võttis osa 50 parlamendiliiget ehk piisav arv rahvasaadikuid, kellel oleks voli täita sõja ajal parlamendi ülesandeid. Poliitikute seas oli erinevate erakondade esindajaid. Õppus viidi läbi salastatud asukohas ning parlamendi sotsiaaldemokraadist spiiker Urban Ahlin ei soovinud ka muudest asjaoludest täpsemalt rääkida.

"Tegemist on salajaste stsenaariumitega... sind pandi surve alla," selgitas Ahlin ja lisas, et õppus kulges väga hästi.

Õppust kavandati alates 2014. aastast ja Ahlini sõnul tekitasid vajaduse selle järele üha ohtlikumaks muutuv olukord nii maailmas kui ka Rootsi lähiregioonis.

"Halvenev globaalne keskkond omab ka tähtsust," nentis ta ja lisas, et kui Rootsi hinnangul võiks maailma ja lähiregiooni turvaliseks pidada, oleks nimetatud õppuse võinud ka edasi lükata.

Viimati harjutasid rahvasaadikud sarnasel tsiviilkaitseõppusel 1997. aastal.

"Kui kõik oleks suurepärane, oleksid inimesed öelnud, et me võime veel mõned aastad oodata," lausus spiiker. "Kahjuks me näeme suunda, kus riigid suurendavad oma relvastust," lisas ta ühtegi riiki siiski nimeliselt mainimata.

NATO-sse mitte kuuluva Rootsi territooriumil pole umbes paar sajandit sõjalist konflikti toimunud.

Samas teatas Rootsi käesoleval kuul plaanist taastada ajateenistus - seitse aastat pärast sellest loobumist. Sammu põhjendati suurenenud julgeolekuliste väljakutsetega, sealhulgas Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvuga Läänemere regioonis.

"Me oleme olukorras, kus Venemaa annekteeris Krimmi," teatas kaitseminister Peter Hultqvist ajateenistuse otsust kommenteerides. "Nad korraldavad meie lähinaabruses üha rohkem sõjaväeõppusi."

Samuti on Venemaa korduvalt hoiatanud nii Rootsit kui ka Soomet NATO-ga liitumise eest ajal, mil see teema on mõlemas riigis üha aktuaalsem ning toetus liitumisele on arvamusuuringute kohaselt märkimisväärselt kasvanud.