Kala süüakse vähevõitu, hinnad muudkui kasvavad ({{commentsTotal}})

Eestis kui kalariigis on kalasöömine siiski tagasihoidlikul tasemel.
Eestis kui kalariigis on kalasöömine siiski tagasihoidlikul tasemel. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Eestlaste kalatarbimine pole viimase kolme aastaga eriti muutunud - seda süüakse endiselt liiga vähe ja jupp maad vähem kui kümme aastat tagasi. Küll aga on hinnad teinud tugeva hüppe ülespoole. Kasvavate palkade tingimustes on tarbija hinna alla neelanud, kuid kalariigina võiks siinmail palju rohkem kala tarbida, nii soovitavad ka toitumisteadlased.

Kümme aastat tagasi sõi Eesti elanik palju rohkem kala kui viimasel kolmel aastal - kui koju ostetud ja väljas söödud kalakogused inimese kohta ulatuvad umbes 17-18 kiloni aastas, siis kümme aastat tagasi söödi keskmiselt 2,8 kilo rohkem.

Kuivõrd kala hind on kasvanud, kulutab tarbija varasemast kolmandiku võrra rohkem raha kalale, ehkki sööb seda varasemast pisut vähem. Portugalis, mis on EL-is kalatarbimiselt esirinnas, süüakse aga elaniku kohta kolm korda rohkem kala kui Eestis. Ka Lätis-Leedus ja Soomes-Rootsis süüakse kala Eestist rohkem.

Vaid viiendik inimestest sööb kala vähemalt kaks korda nädalas, ehkki toitumissoovitused räägivad kolmest korrast nädalas. Hind seab aga oma piirid - eeskätt on hinnarallit teinud kallimad kalad. Nii jätab tarbija nüüd kolmandiku võrra rohkem raha kala eest poodi kui kolm aastat tagasi ja kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi, ehkki siis oli tarbimine praegusest suurem. Jõukuse kasv on siiski kasvatanud eeskätt värske kala ja kahandanud kalapulkade ja -konservide tarbimist.

Eestlase lemmikkala on konkurentsitult lõhe, järgnevad forell ja heeringas. Eestlaste rahvuskala räim on eelistustelt alles neljas ning kilu veelgi tagapool.

Kala ostmisel on olulisim kriteerium värskus, alles siis maitse, müügikoha puhtus, hind ja kala liik.

Siiski ei ole kalatööstustel Eestis kerge põli: püütavad kogused on märkimisväärselt langenud, pea täielikult on viimasel 15 aastal loobutud ookeanikalade püügist, ka siseveekalade püük on vähene. Enamasti toodetakse kilu ja räime ning see eksporditakse välisturgudele. Nii rändab enamik Eesti sprottidest näiteks Jaapanisse. Eesti vajadus on väike - vaid pisut üle veerandi püügist jääb koduturule, ent siinsed lemmikkalad lõhe-forell tulevad sageli üldse importkaubana mujalt sisse.

"Eesti kalakasvanduste osakaal võiks märkimisväärselt tõusta," kommenteeris konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing olukorda. Lisaks hinnale hoiab Eesti tarbijat tagasi ka valiku väiksus ja vilets kättesaadavus - näiteks maapoodides värsket kala reeglina valikus polegi.

 

Kalaliidu juht Valdur Noormägi selgitas, et kuna kala püsib värske vaid väga lühikest aega ja tuleks müüki panna 48 tunni jooksul alates püügist, eelistaks enamik kalatootjaid oma toodangut külmutatuna müüa, ent tarbija on külmutatud kala suhtes umbusklik. Põhjendamatult, kinnitas Noormägi. "Külmutamisel kala maitseomadused ei kannata, küll aga pikeneb realiseerimisaeg."

Värske kala puhul aga on tarbija hinnatundlik ning niipea, kui värske kala hind liiga kõrgeks kerkib, vahetatakse kala kana vastu välja, ja vastupidi - kala hinna langedes tõrjub kala taldrikult välja kana.

Kalast tugevama languse on tarbimises teinud teravili ja kartul, seevastu munade, puuviljade-marjade ja piimatoodete, aga ka liha tarbimine on Eestis tõusuteel.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: